Pakane teeb linnud näljasemaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvatihane on tuntud ja armastatud aialind.
Rasvatihane on tuntud ja armastatud aialind. Foto: Kunnar Rüsülainen

Linnud vajavad krõbedate külmakraadidega lisatoitu, kinnitab ornitoloog Aarne Tuule. «Linnu kehatemperatuur on kõrgem kui meie oma ja tema energiavajadus on päevas väga suur,» ütles ta, lisades, et populaarseks linnutoitmiseks on praegu kõige õigem aeg.

Tähtis on selle juures, et linde toidetaks regulaarselt ja toit mage oleks. «Kui juba hakata toitma, siis tuleks seda kevadeni teha. Toidu kogust tuleks sättida vastavalt ilmale. Näiteks minu enda akna taga söövad linnud praegu kolm korda rohkem kui paari miinuskraadiga,» selgitas ta.

Toitmiseks ei sobi soolapekk ja röstitud sihvkad. Lisasöödana tohib aga näiteks päevalilleseemneid anda, kuid on teisigi võimalusi. «Vanasti oli väga populaarne, et sulatati searasva, lisati sinna sisse kaerahelbeid ja pähkleid. Saadud segu valati konservitoosi, mis pandi puu otsa tagurpidi rippuma,» õpetas Tuule. «Selliseid »tihase kellasid« on näha maapiirkondades praegugi.»

Toidumaja lähedusse tasub riputada ka rasvapall, et toidule pääseksid ligi linnud, kes toidumaja juurde rüselema ei kipu.

«Külmad ilmad toovad ka kasu. Näiteks rasvatihane kui liik isegi võidab karmidest ilmadest, sest nõrgemad isendid, kes on haiged või geneetiliselt nõrgemad, hukkuvad,» rääkis Tuule. «Kui aga selline ilm kestaks neli nädalat, siis arvukus langeks. Kaks eelmist talve olid küllaltki külmad ja lumerohked, seetõttu on märgata mõne linnuliigi arvukuse langust.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles