Kolumn ⟩ Suren abitult maanteel, sest olen sinu jaoks tühi koht

Kõige rohkem õnnetusi juhtub ootamatult teele jooksnud metskitsedega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Märkamatult on kätte jõudnud suve lõppu kuulutavad pimedad õhtud. Neil, kes pimedal ajal rooli keeravad, tuleb üha sagedamini silmitsi seista tõsisasjaga, et metsloomad on valgusvaesel ajal aktiivsed ja nende rajad ristuvad meie omadega.

Rohusööjad ulukid, nagu põdrad, hirved ja metskitsed, ei oska maanteel kihutavat sõidukit ohuks pidada, rääkimata nende esimest eluaastat käivatest sinisilmsetest loomalastest. Kuna nende silmad asuvad pea külgedel, jääb nende vaateulatus pea 50 kraadi ahtamaks, samuti ei taju nad auto kaugust. Pealegi teevad tänapäeva sõidukid napilt müra.

Nii juhtubki sageli, et auto ette jookseb üks või mitu looma, kelle liikumistrajektoori teavad vaid nemad ise. Kaamoses juhtub see juhi jaoks enamasti ootamatult ja edasi on õnne asi, kas kokkupõrget suudetakse vältida või saavad kannatada nii inimesed kui loom ja tehnika läheb vanarauaks. Halvimal juhul.