Arutelu ⟩ Kas Pärnu südalinna võiks teha täiesti autovabaks?

Pärnu linna valimisdebatt innovatsioonikeskuses Huub. FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu Postimees võttis oma taskuhäälingu valimisdebatis Pärnu linnavolikokku pürgivate erakondade ja valimisliidu esindajatega fookusesse inimkeskse linna. Niisiis väitlesid kandidaadid selle üle, kuidas siinsed poliitikud võiksid ja saaksid kaasa aidata sellele, et pärnakatel oleks oma kodulinnas hea elada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kandidaadid vaidlesid muu hulgas selle üle, milline võiks olla linnas liiklus ja kuidas korraldada haridust ja sotsiaalhoolekannet. Samuti andsid poliitikud hinnangu peagi lõppevale valitsemisajale.

Pärnu noorte innovatsioonikeskuses Huub toimunud debatis osalesid Heldur Paulson Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE), Kalev Kaljuste Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Andrei Korobeinik Keskerakonnast, Irina Talviste Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast, Eerik Hannus valimisliidust Pärnu Ühendab ja Sulev Alajõe erakonnast Eesti 200.

Toimetus avaldab mahukast debatist intervjuuna Pärnu volikokku pürgijate liiklust puudutavad seisukohad, kogu väitlust saab kuulata taskuhäälingust.

Alati on olnud ajakohane teema, kui hea on linnas liikuda. Tallinnas on praegu väga aktuaalne asfaldi värvimine. Pärnus pole veel teid värvima hakatud, aga mis tasemel on teie hinnangul Pärnus liiklemise kvaliteet, seda nii auto, bussi, rattaga kui jalgsi?

Heldur Paulson: Ma ei jää liikluse kvaliteediga rahule. Imestan, kuidas osatakse ühe ruutmeetri peale kolm luuki panna sõiduteele. Karja tänav on parim näide. Olen Pärnu Vee nõukogus ja olen küsinud: kui mitu korda te olete kümne aasta jooksul seal mõne luugi avanud? Selgus, et kümne aasta jooksul pole seal kordagi ühtegi luuki avatud. Siis võiks need ju asfalteerida. Kui on vaja mingit luuki avada, saab ju alati asfaldi ära lõhkuda ja luugi lahti teha. Miks peab iga kord, kui uus asfalt pannakse, neid luuke jälle tõstma või langetama?

Jalgrattateedest: mina ei usu, et inimesed hakkavad autode asemel jalgratastega liikuma. Autoga on ikkagi nii mugav ja autosid tuleb järjest juurde. Jalgrattateid võib teha, aga neid ei saaks teha autoteede arvelt. Mõnes kohas varsti autoga enam sõita ei saagi, sest autotee on tehtud ühesuunaliseks ja seal keegi pargib.

Kalev Kaljuste: Ma olen Helduriga risti vastupidisel seisukohal. Ma saan aru, et Heldur elaks võib-olla osavallas, aga Pärnu inimesed liiguvad väga palju jalgsi ja jalgrattaga. Elades Ülejõe linnaosas, olen ma korduvalt tõstnud üles Jannseni tänava kõnniteede probleemi. Linn on küll väga palju investeerinud kergliiklusvõrgustikku eurotoetuste ja omaosaluse kaudu, aga teatud puhul oleme olemasolevad kergliiklusteed jätnud unarusse. Kui mina lähen lastega kas vankriga jalutama või rattaga sõitma, pean ma kogu aeg vaatama, kuidas ma nüüd ratast või vankrit tõstan või kuidas ma läbi saan. Täpselt samamoodi on erivajadustega inimestel: nad on väga selgelt öelnud, et neil on väga keeruline Pärnu linnas liigelda, sest ei ole märgistatud teid, nad ei julge saatjata välja tullagi.

Mina eeldan alati, et kui mingi sõidutee projekt ette võetakse, lahendatakse kohe ära kõigi kergliiklejate liikumisprobleem. See on minu arust Pärnus üks võtmeküsimusi.

Andrei Korobeinik: Ma päris igaühe kohta ei oska öelda, aga olen siin ilmselt üks vähestest, kes regulaarselt sõidab jalgratta ja tõuksiga. Kui võrrelda Tallinna Pärnuga, siis vahe on väga suur.

21.09.2021 23.09.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto