Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis parlamendi menetlusse riigikogu 44 liikme nimel kõigist fraktsioonidest avalduse eelnõu, millega riigikogu avaldab tunnustust kodanikele, kes oma tegudega aitasid Eesti riiki luua või omariiklust de facto taastada, tegutsedes selle nimel NSV Liidu või Natsi-Saksamaa okupatsiooni aastatel.
Juhtkiri: Tunnustusavaldus viidi riigikokku
Ühtlasi mõistetakse avaldusega hukka NSV Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivne poliitika ja need isikud, kes nende režiimide teenistuses on toime pannud inimsusvastaseid kuritegusid, sõltumata nende kodakondsusest ja kuritegude toimepaneku kohast.
Head meelt on eelnõu üle jõudnud avaldada Eesti endiste metsavendade liit ning admiral Johan Pitka relvavendade ühendus.
Laidoneri seltsi juhatuse esimees, vabadusvõitlejate tunnustamist aastaid taotlenud endine riigikogu liige Trivimi Velliste nimetas avaldust sügavaks, tasakaalustatuks ja kõikehõlmavaks, mis ei jäta kahtluse jälgegi sellest, et Eesti Vabariik on katkematult eksisteerinud 94 aastat.
Selle avaldusega peaksid langema ära süüdistused tunnustamises mundrite järgi, sest eelnõu haarab tunduvalt laialdasemat kontingenti inimesi kui pelgalt rindel võidelnuid. Kuna tegemist on veel eelnõuga, oleks paslik lisada tunnustatavate ritta needki, kes Eesti taasiseseisvumise nimel tegid tööd paguluses. Nii oleks lõplikult lahendatud küsimus, kuidas riiklikult tunnustada neid inimesi, tänu kellele on praegu olemas Eesti Vabariik.
Vanem põlvkond vajub ajapikku manalasse, mistõttu on endiselt päevakajaline väljendada vabadusvõitlejatele tunnustust nii verbaalselt kui riiklike teenetemärkidega.