Kool vajab sotsiaalpedagoogi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Toomas Toimeta.

FOTO: PP

Nagu terve ühiskond on ka lapsed ja õpilased ajas väga palju muutunud. See nõuab üha uusi ja teistmoodi lähenemisi probleemidele.

Sarnaselt muu Euroopaga on kool Eestis muutumas pelgalt haridusasutusest üha enam sotsiaalasutuseks. Väga suur osa kooliprobleemidest on oma olemuselt või põhjuselt sotsiaalset laadi. Koolikohustuse mittetäitmine, õpi- ja käitumisraskused, koolivägivald, raskused sulandumisel klassikollektiivi või koolikeskkonda üldse, sotsiaalne tõrjutus, aga ka konfliktid kaasõpilaste ja õpetajatega – need probleemid kuuluvad sotsiaalpedagoogi tegevusvaldkonda.

Pole ju enam aeg, kus kõik tööd pidi ära tegema klassijuhataja, kutsudes suurema probleemi puhul appi juhtkonna liikme.

Õpetaja küll näeb, kui õpilasel läheb halvemini, et mõnd õpilast pole juba ammu tunnis või on tal pidevalt õppimata, kuid tal ei ole aega ega võimalust probleemile kohe reageerida ning hakata lapsega isiklikult tegelema.

Aga just isiklik lähenemine on see, mida on vaja, et nn murelaps ei jääks elu hammasrataste vahele. Ka lapsevanemale ei saa kogu vastutust panna, sest tihti vajavad nemadki tuge ja nõu.

Siin tulebki „mängu“ sotsiaalpedagoog.

Ametlikult võttes selgitab sotsiaalpedagoog klassijuhatajate ning aineõpetajate abiga välja probleemsed lapsed ja pered, tegeleb nende nõustamise, sotsiaalse tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamise ning ilmnevate sotsiaalsete probleemide ennetamise ja lahendamisega. Ta teeb koostööd lastekaitsetöötaja, noorsoopolitsei, haridusameti või noorsootöötajatega ning suunab lapse vajadusel koolivälise spetsialisti juurde.

Kuid mitte ainult.

Sotsiaalpedagoog on koolis kõigile ja kõigele vahendajaks, suhtekorraldaja kooli, kodu ja õpilase vahel.

Usaldusisik, kelle poole võivad nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad alati pöörduda oma mure või probleemiga ning kellega võib turvaliselt rääkida asjadest, mida muidu koolis või kodus rääkida ei julge. Olgu see seotud õpilase, õpetaja, lapsevanema, enda või oma koolikaaslasega.

Millal võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole?

Õpilane, sina võiksid pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui sul endal on mure või kui sa tead kedagi, kellel on mure ja kes võiks abi vajada. Kui sul on tunne, et sa ei taha või kardad kooli tulla. Sul on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega; probleeme kodus; sul on isiklikke probleeme, kuid sa ei tea, kellega neist rääkida. Tule, kui tahad infot last/õpilast puudutavatest seadustest või õigusaktidest.

Lapsevanem võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui ta vajab nõu lapse käitumist ja õppetööd mõjutavate tegurite selgitamiseks; tahab infot last/õpilast puudutavatest seadustest või õigusaktidest; tahab nõu pidada lapse arengu või kasvatusküsimuste lahendamisel.

Kindlasti on vaja tulla, kui lapsel on probleeme koolikaaslaste, klassikaaslaste või õpetajatega.

Õpetaja võiks pöörduda sotsiaalpedagoogi poole, kui ta teab abi vajavast lapsest; vajab konsultatsiooni õpilase probleemidele lahenduse leidmisel; tal on konflikt/probleem õpilase või tema vanematega.

Oma mure või probleemiga võib pöörduda otse sotsiaalpedagoogi poole või kirjutada sotsiaalpedagoogi meilile. Koos on kergem.

Tagasi üles