parnu

LOODUSVAATLUS ⟩ Rabas avaneb juba värvide pillerkaar, mujal tuleb nädal–paar oodata

Jõhvikas on nime saanud tõenäoliselt hobuse sabajõhvi meenutavast niidist, mis marja taimevarrega ühendab. FOTO: Karl Adami

Märka­matult on kätte jõudnud oktoober. Vahepeal põikasin põgusalt Põhja-Soome, et olla tunnistajaks sealsele värvilisele sügisele. Erksaid toone – küll tumeroosasid, küll säravkollaseid – jagus nii maapinnale kui puu­dele. Ilu oli palju, sest tugevad tuuled ja vihmasajud olid jätnud lehed puutumata. Küll rebisid puudelt-puhmastelt lehti öökülmad. Siidisabad koondusid parvedesse, et seada suund lõunasse, ja laulu­luiki võis mõnel järvel loendada sadu. See kõik andis märku talve lähedusest. Põhjala sügis on pikk ja pime.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Meil on üleminek veidi aeglasem. Erinevalt Põhja-Soomest on Eestis puud veel suuresti lehtes. Tõsi, jalakad, saared ja hall-lepad heidavad lehekasukaid üksteise võidu. Toomingad on aga ammu täiesti paljad ja mustikad meil nõnda punaseks ei värvu nagu põhjas, vaid on samuti lehed ­maha visanud, et järgmisel lehekuul taas männikualused õrnalt heleroheliseks maalida. Kuigi kõikjale jagub juba sügisvärve, annab meil seda värvimängu haripunkti pisut oodata. Ehk poolteise–kahe nädala jagu.

01.10.2021 05.10.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto