Puukoristaja lendas fotograafi peopessa pähkleid sobrama, kuusetihnikust jälgis seda raudkull.
Puukoristaja lendas fotograafi peopessa pähkleid sobrama, kuusetihnikust jälgis seda raudkull. Foto: Karl Adami

Viimastel nädalatel on loodust kimbu­tanud mitte sügistormid, vaid kuivus. See avaldub nii madalas veeseisus kui selleski, et puudelt ja põõsastelt langeb värvilisi lehti veidi varem kui möödunud aastatel. Tuulised päevadki on oma osa lehtedest nõudnud. Väiksemagi vihmasabina järel olen kruusateedel silmanud kümneid, kui mitte sadu edasirühkivaid kiritigusid. Pisikesed kärn- ja rohukonnad pole samuti end talvekorterisse seadnud ning kuuldavasti on kohatud veel madusidki. Putukaid jagub toidulauale oktoobri kohta üsna rikkalikult – vilgas lind leiab nii metsasitikaid kui isegi kiile.

Ettevalmistusena algavaks sügistalviseks hooajaks vaatasin üle ümbruskonna erinevad elupaigad, et tutvuda talveks jäävate elanikega, nendega, kes soojale maale ei lenda ega kaevu talvekorterissegi.