Raamatumüüjatel oli raske aasta

Kaubamajakasse kolinud Apollo, pildil poe juhataja Anneli Virkus, külastajate puudust ei kurda. Foto: Urmas Luik

Mõni aeg tagasi 2011.aasta raamatumüüginumbrite põhjal tehtud järeldusega, et raamat pole enam hinnas kaup ja müüvad üksnes kokaraamatud ning ilukirjandust ostetakse vähe, ei nõustu kaugeltki kõik asjaomased.

Rahva Raamat ASi turundusjuht Anu Vagenstein kinnitas, et sedavõrd nutune hinnang pole millegagi põhjendatud, küll aga mõistetav.

„Postimehes ilmunud artiklis mõõdeti Eesti kirjastuste liitu kuuluvate kirjastuste tulemusi, kuid väljapoole liitu jääb veel palju kirjastajaid ja üksiküritajaid, kelle hästi müüvad raamatud on samuti osa meie oma Eesti kirjandusest,” märkis Vagenstein. „Liitu ei kuulu näiteks Vahur Kersna, kelle „7 x 7” oli kaheldamatult eelmise aasta edukaim raamat.”

Õigustatud kolimine

Eesti kirjastuste liidu raamatumüügi pingeread ei kajasta samuti teise ülieduka teose, täpsemalt brošüüri „17 x 4. Peeter Oja elulugu” edu, sest elava ostuhuvi äratanud üllitise välja andnud kirjastus ei kuulu kirjastuste liidu 34 liikme hulka.

Peatudes nii Eesti kui Baltikumi suurima raamatumüüja Rahva Raamatu suhetel Pärnuga, tõdes ettevõtte turundusjuht esmalt, et mullu septembris astutud samm, mis viis Rahva Raamatu Pärnu Keskusest Port Artur 2, on osutunud targaks ettevõtmiseks.

„Oleme kolimisega rahul ja külastajate rohkus tõestab, et pärnakatele meeldib käia Rahva Raamatus nii raamatuid ostmas kui kohvikus mõnusalt aega veetmas,” sõnas Vagenstein.

Edasi ütles firma turundusjuht, et tegelikult on Rahva Raamat Pärnus esindatud muiski paigus kui ainult linna keskel asuvas kaubanduskeskuses: Rahva Raamatu varustada on Selverid, Rimi ja Säästumarketid.

„Eelmisel aastal moodustasid raamatud Pärnu Rimi tööstuskauba müügist 3,51 protsenti ja kolmes Pärnu Säästumarketis alla 0,5 protsendi. Meid see tulemus rahuldab, kuna meie esmane eesmärk on pakkuda eelkõige laia valikut toidukaupa,” hindas raamatumüüki suurpoes Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. „Samal ajal pole raamatute osa sortimendis vähetähtis, sest see annab meie kliendile lisaväärtusena võimaluse igapäevase toidu ostmise kõrvalt soetada mõni endale sobiv raamat.”

Bats lisas, et eelmisel aastal oli populaarseim kirjavara Rimis ja Säästumarketites lasteraamatud, veel läksid hästi kaubaks teatme- ja hobikirjandus ning värvimis- ja mänguraamatud.

Analoogne tendents valdas raamatuärides.

„Eriti rõõmustav on, et laste- ja noortekirjandust müüdi Rahva Raamatu enda poodides ning meie varustatavates kettides mullusest 15 protsenti rohkem,” märkis Vagenstein. „Eesti oma autoritest olid väga populaarsed Kristiina Kass näiteks “Käru-Kaarli” ja “Nõianeiu Nöbininaga”, hästi müüsid toredad lastejuttude kogumikud kirjastuselt TEA.”

Turundusjuht tõdes, et ehkki raamatuid, mille läbimüük küündis 2011. aastal vähemalt 3000 eksemplarini, oli varasemast ehk vähem, kasvas eri nimetuste müük. „Paberraamatute kõrval laieneb eestikeelsete e-raamatute valik,” nentis Vagenstein. „Kirjandusklassikat on võimalik alla laadida isegi tasuta.”

„Raamatute müük 2011. aastal Apollo kauplustes on 2010. aastaga võrreldes jäänud suures plaanis samaks, küll ei saa me 2010. ja 2011. aasta müüke üks ühele võrrelda, sest mullu tegime oma kauplustevõrgus müügi edendamiseks mitu arendust, kolides kauplusi suurematele pindadele ning ehitades poode ümber,” ütles Apollo müügi- ja turundusjuht Mauri Kristjan Dorbek. „Sama eesmärki täitis Pärnu Apollo kolimine Kaubamajakasse ja praegu julgen väita, et see liigutus on ennast väga õigustanud.”

Dorbek mainis, et nagu Apollo kaupluseketi üldises müügiedetabelis oli jaanuaris pärnakate enim ostetud raamat Vahur Kersna „7 x 7“. Edetabeli teisele kohale jäi Mai-Agate Väljataga ja Kreet Rosina eneseabiõpik „Iga sinu tunne loob sind ennast“ ning kolmandaks joogaõpik „Viis tiibetlast“. Kaht viimati mainitud teost müüdi läinud kuul edukalt Apollo teisteski poodides.

Mis puudutab raamatute müüki kategooriati, näitavad ka Apollo müüginumbrid Dorbeku sõnutsi trendi, mille kohaselt ilukirjanduse osa langeb ning tarbe- ja teatmekirjandus käivad tõusuteed.

Kas tegemist on ajutise või püsiva tendentsiga, on veel raske öelda. Kindlasti mängib selles oma rolli see, milline kirjandus on tulevikus rohkem e-raamatutena kättesaadav.

„Raamatute ostmise üldist vähenemist me ei ennusta, pigem vastupidi, sest e-raamatute müük kasvab jõudsalt,” väitis Dorbek. „Samal ajal maailma üldised trendid näitavad, et raamatud muutuvad üha enam osaks meelelahutusturust, kus konkureeritakse muude ajaviitetoodetega, nagu filmid, muusika, elektroonilised ja lauamängud. Apollo käib turu üldise arenguga kaasas ning oleme oma kauplusi jõudsalt raamatute kõrval eelnimetatud tootekategooriatega täiendanud.”

Hoitakse, mis olemas

Raamatumüügi kahanenud numbrid päevakorda tõstnud Eesti kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet tunnistas, et raamatuturul valitseb tõesti keeruline olukord ja selle paranemise lootust on vähe. Pigem püütakse hoida olemasolevat.

„Ainult raamatupoodidega ostuhuvi ei suurenda ja kui muu meedia on nii kergesti kättesaadav ja interaktiivne, tuleb konkureerida nendega nii hästi kui võimalik,” nentis Urmet.

Üks võimalusi meediaga edukalt rinda pista oleks Urmeti hinnangul e-raamatute levitamine. Kui laialt, sõltub juba paljudest komponentidest, nagu kui kättesaadavaks muutub e-luger, kuidas ja kui kiiresti rakendub õppe üleminek e-materjalidele.

Praegu on selles vallas raske, kui mitte suisa võimatu teha paikapidavaid ennustusi.

„Usun, et vaatamata raamatupoodide vähesusele, on ka edaspidi võimalik tellida raamatuid interneti teel nagu e-raamatuidki,” oli Urmet optimistlik.

Raamatumüük

2011. aasta enim müüdud raamatud

Aive Luigela, „Tervise kokaraamat” – 13 183, tavahind 17.92 eurot (280.39 krooni);

TEA entsüklopeedia 6. köide – 8155, ettetellijaile;

TEA entsüklopeedia 7. köide – 8094, ettetelljaile;

Nadežda Kaarma, „Nadja koogid” – 7700, tavahind 14.04 (219.68);

Irina Tammis ja Pille Petersoo, „Jõulud kodus” – 7289, tavahind 16.39 (256.45).

Ilukirjanduse esiviisik

Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja timuka tütar” – 3297, tavahind 16.08 (251.60);

Viivi Luik, „Varjuteater” – 3200, tavahind 20.65 (323.10);

Indrek Hargla, „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”– 2785, tavahind 13.07 (204.50);

Paulo Coelho, „Aleph” – 2200, tavahind 14.47 (226.41);

Indrek Hargla, “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” – 2134, tavahind 13.45 (210.45).

Lastekirjanduse esiviisik

Pilvi Kula, „Valmistume kooliks”, töövihik I – 6116, tavahind 5.74 (89.81 EEK);

Pilvi Kula, „Valmistume kooliks”, töövihik II – 5865, tavahind 5.74 (89.81);

Olivia Saar, „Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat” – 5468, tavahind 29.38 (459.70);

„Maailma muinasjuttude kuldraamat” – 4067, tavahind 27.75 (434.19);

Contra ja Urmas Nemvalts, „Poiste aabits” – 3223, tavahind 9.41 (147.23).

Biograafiate esiviisik

Gerda Kordemets, Anne Tuuling, „Sulev Nõmmik: “Kui näeme, siis teretame!”” – 3830, tavahind 17.69 (276.79);

Kustas Kikerpuu, „See saatana salakaval muusika” – 2377, tavahind 18.23 (285.24);

Andres Laasik, „Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast” – 2264, tavahind 24.68 (386.16);

Gunnar Press, „Jüri Jaanson. Sauruse tee” – 2060, tavahind 20.86 (326.39);

Tuuli Koch, „Savisaar – tujukas mängur” – 1860, tavahind 13.95 (218.27).

Andmed: Eesti kirjastuste liit