Kohtumine kirjanikuga ⟩ “Eestlased on toredad, aga lolle on palju”

Õpetajahärra kohal end sisse seadnud Andrus Kivirähk ei jõudnud veel rääkimagi hakata, kui juba asuti küsimus­tega pommitama. Kes on eeskujud, kust tuleb inspiratsioon, kas ta kannab kirjutamise ajal susse? FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

“Seda ütles Rehepapi kratt, mina sellele alla ei kirjuta,” naeris armastatud rahvakirjanik Andrus Kivirähk Pärnu Koidula muuseumis toimunud kirjanduslikul kohtumisel pärna­katega.

Tegelikult tuli Kiviräha sõnutsi mõisnikel-kubjastel eestlastest alamatega ettevaatlik olla, sest tegelik võim oli ju nende käes. “Sõid pool sülti ära, tõid teise poole härrale, enne sülitasid selle peale ja naersid. Ega teenija­tega tasu ülbitseda, kas või restoranis,” manitses Kivirähk endises Ülejõe vallakoolis, kuhu temaga oli tulnud kohtuma nii suur rahvasumm, et kõik ei mahtunud koolipinkidesse äragi. Eelmine kohtumine Jürgen Roostega nii edukas ei olnud, teda tuli uudistama vaid kolm inimest.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kohtumine kulges nagu eelkoolis, õpetajahärra kantslist ei jõudnud veel rääkimagi hakata, kui juba asuti küsimustega pommitama. Kes on eeskujud, kust inspiratsiooni ammutab, kas on oma riitus, õlle­toober või lemmiksussid, milleta kirjutada ei suuda, kuidas suhtub ristsõna­desse ja koomiksitesse, kes on lemmiknäitlejad, kellele näidendeid kirjutab, miks pani raamatule nimeks “Kaka ja ­kevad”, aga sedagi, miks ta on Juhan Jaigilt lõikude kaupa maha kirjutanud.

19.11.2021 23.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto