Siiri Erala ⟩ Tähtsad teemad ettevõtjale

Siiri Erala
, peatoimetaja
Copy
Siiri Erala leiab, et ettevõtjad saavad mõjutada otsustajaid pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalsetele teemadele. 
Siiri Erala leiab, et ettevõtjad saavad mõjutada otsustajaid pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalsetele teemadele. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Viimase aja üleilmsed märksõnad on ­koroona- ja energiakriis. Kuigi sellest pole puutumata meiegi kant, jäävad siin minu arvates kõlama hoopis teised märk­sõnad.

Esiteks pensioniraha. Septembri alguses laekus eestimaalaste kontodele 1,3 miljardit eurot. Sellest said kohe osa kaubandusmekad, ehituskauplused, automüüjad ja kinnisvaraarendajad. Pisut raha investeeriti. Statistikaamet võttis novembris üle-eelmisel kuul toimunu kokku nii: “/.../ inimestele meeldib oma majapidamist arendada ja autoga ­sõita. Olu­line on võimalusel mõlemas valdkonnas naabrist parem olla. Pensioniraha on selle ellu­suhtumise toitmisse andnud oma panuse.” Millega see hull­julge pensioniraha eksperiment lõpeb, pole kaugeltki selge. Aga esimene ja ennustatav tulem – ­siseriiklik hoogne tarbimine (sh siseturismi õitseng) ja hinnakasv – on käes.

Teiseks ettevõtjate organiseerumine. Maa­konnas on hiljaaegu ilmavalgust näinud kaks uut äriette­võtete organisatsiooni: Pärnumaa ettevõtete koda ja MTÜ Destination Pärnu. Mõlema organisatsiooni sünnis mängis oma osa ­rahulolematus nii viisi kui tempoga, kuidas seni ­asju on ­aetud. Teisalt ei teki säärased initsiatiivid, kui pole­ ideed. Mõtteid, visioone koondunud seltskonnal jagub. Kui liidame sellele ettevõtlusele omase tulemustele orienteerituse ning oskuse leida majanduslikke ressursse, on muutuste tõenäosus üsna suur. “Üheskoos tehakse suuri asju,” on öelnud ­Destination Pärnu üks juht­figuure Tom Aloha.

Leian, et ettevõtjad saavad anda inimvara teemale kaalu ja hoida seda tähelepanu keskmes.

Kolmandaks mõranev inimvara. Ei ajalehe väljaandmine, elektroonika tootmine, tipprestorani ­pidamine ega patjade õmblemine pole võimalik inimesteta. On vaja helgeid päid, osavaid käsi, ­nobedaid ­näppe. Viimane aasta on näidanud, et see varaklass pole parimas seisus ning tulevikku vaadates ei ­paista just hiilgavat tootlust. Kirjeldan inimesi siin majandusterminites, kuna humanitaaria ja sotsiaalvaldkonna mured ei kipu ülemäära otsustajaid-­ettevõtjaid kõnetama.

Kas see viimane teema pole hoopiski kohatu siin, läikivale paberile trükitud ettevõtluse erilehes? Ma leian, et hoopis õigustatud ja vajalik. Kõrgete sihtide saavutamine pole võimalik, kui sotsiaalsed probleemid j­äävad lahendamata. Õnneliku pärnakata on raske kujundada külalislahket ja suurepärase mainega turismisiht­kohta. Töötaja panus pole täielik, kui teda painavad kodused mured. Leian, et ettevõtjad saavad anda inimvara teemale kaalu ja ­hoida seda tähele­panu keskmes. Laste vaimne tervis, noorsootöö, võitlus ­koduvägivalla vastu ja tervislike elu­­- vii­side eest ei vaja tohu­tuid investeeringuid, vaid pääsu liidrite prioritee­tide nimekirja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles