Päästeamet valis aasta teo ja tunnustas partnereid
/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
20. detsember 2021, 10:55
/nginx/o/2021/12/19/14268248t1h506e.jpg)
Päästeameti Lääne päästekeskus tunnustas oma koostööpartnereid. Pärnumaalt pälvisid ameti tänukirja Tori abivallavanem Priit Ruut, Eesti Punase Risti Lääne regiooni koordinaator Piret Seire, Pärnu Pernova loodusmaja direktor Kaire Mertsin, politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Maksim Korzin ja Eesti Kinnisvara maakler Anneli Pärand.
Lääne päästekeskuse aasta teoks kuulutati Pernova loodusmaja keemiareostuse kõrvaldamine, tunnustus anti üle sündmust juhtinud päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Volteinile.
Esile tõstetud koostööpartnerid jäid aasta jooksul päästjatele silma eri põhjustel ja valdkondades.
Tori abivallavanem Priit Ruut paistis silma kogukonna turvalisuse eestkõnelejana, teenides kohalikke nii sõnades kui tegudes. Ruut annab eeskuju teistelegi valdadele, tõstes sotsiaalteemad prioriteediks olukorras, kus riigis tervikuna on see valdkond alahinnatud ja poliitilist krediiti sellega ei osta – see pole asfaldipanek, mis paljudele silma jääb. Ruut leiab, et toetust ja head sõna väärivad kõik. Lääne päästekeskuse hinnangul on Ruut üks olulisemaid partnereid, kel on tahe teha koostööd ja kel on veendumus, et ühiselt saavutab rohkem. Tori vallas toimib turvalisusele keskendunud koostöövõrgustik, kus arvestatakse ka Sindi tuletõrje seltsiga.
Ruut on ühtlasi “Kodud tuleohutuks” projekti kohapealne eestvedaja ja soovib leida üles enim abi vajavad kodud. Ta ei seisa ainult lagunenud ahjude kordasaamise eest, vaid süveneb elanike hingeellugi. Tänu Ruudule on Sindi linnas aastaid muret tekitanud, kohalike seas Pentagonina tuntud korterelamust saanud Eesti esimene sprinklersüsteemiga sotsiaalmaja, kus on turvaline elada. Tori Kalda kodu elanike voodeis aga on raskesti süttiv voodipesu ja köökidesse paigaldatud toidukõrvetamist pärssivad pliidivalvurid.
2021. aastal osales Ruut riigikantselei innovatsiooniprogrammis projekti “Poole vähem tules hukkunuid” meeskonnas, kus eri ametkondade esindajatega analüüsiti sündmusi, kombati piire ja katsetati kõikvõimalikke lahendusi, mis aitaksid tulesurmasid ära hoida.
Lõppeval aastal on uuesti alanud Lääne päästekeskuse ja Lääne prefektuuri I ja II juhtimistasandi koostöökoolitused. Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Maksim Korzin oma meeskonnaga andis suure panuse, et koolitusel saaks harjutusi läbi mängida reaalsetes hoonetes ja tõelise vastutegevusega.
9. aprillil sai Pärnus Pernova loodusmajas alguse sündmus, mille laadset pole Eestis kunagi juhtunud, maailmaski võib neid üles lugeda ühe käe sõrmedel. Loodusmaja akvaariumi toodi korall, mille tõttu paiskus õhku mürgist ainet palütoksiini ja haiglasse pöördus 11 töötajat.
Algusest lõpuni juhtis loodusmaja direktor Kaire Mertsin ööd ja päevad väsimatult olukorda. Tänu tema väga heale kriisijuhtimise võimele olid 100 protsenti samas inforuumis teadusasutused, linnavalitsus, päästeamet, terviseamet, toidu- ja veterinaaramet ja veel paljud asutused, mille koostöö oli keemiareostuse kõrvaldamise nimel hädavajalik.
Mertsin oli äärmiselt põhjalik, suheldes teadusasutustega, et selgitada välja mürgistuse põhjused, ja olles ööpäev läbi päästjate kõrval, toetamaks kogu mürgiärastusprotsessi. Pärnu päästjad ja CBRN-keemiapäästegrupp said maailmatasemel õppetunni, võideldes Eestis esimest korda haruldase korallimürgiga.
Pernova juht oli kogu aeg kättesaadav, andes professionaalset ja põhjalikku infot iga detaili kohta. Ta oli päästeametile tugev koostööpartner, hallates ainulaadset kriisi meisterlikult.
Päästeameti tunnustuse pälvis samuti Eesti Punase Risti (EPR) Lääne regiooni koordinaator Piret Seire, kes aitas hankida Nõva, Käina ja Tõstamaa päästekomandole AED-elustamisaparaadi (automaatse kehavälise defibrillaatori, M. R), mis soetati vabatahtlike organisatsioonide ja eraisikute abiga.
Päästeametnike kohtumisel EPRi esindajaga kaardistati murekohad, kus kaks organisatsiooni võiksid üksteisele toeks olla. Arutelul selgus, et EPR saab aidata päästeametil korraldada koolitusi, lahendada hädaolukordi, pakkuda meditsiiniabi.
Tähtsa teemana kerkis üles küsimus, kuidas tõhustada elupäästva esmaabi andmist kaugemates maapiirkondades. Paljudel juhtudel paiknevad kiirabiüksused maakonnakeskustes, kust äärealadele jõudmine võtab väga palju aega. Samal ajal on COVIDi-kriis näidanud, et järjest enam kaasatakse meditsiinisündmuste puhul päästekomandode ressursse. Kahjuks on päästekomandode varustatus eluspäästvate sündmuste korral nõrgapoolne. Kui igas spordihoones on AED-aparaat, mis aitab elustada, siis päästeautode peale pole selliseid seadmeid veel soetatud. Lõppeval aastal on mitu korda ilmnenud, et see seade oleks hädavajalik.
Koostöö Punase Ristiga jätkub. Suvel korraldati kampaania, et annetajate toel teistelegi komandodele AED-aparaate soetada. Eesmärk on hankida igasse päästeautosse elustamisseade.
Anneli Pärand on märkimisväärselt panustanud inimeste teadlikkuse tõstmisse ja käitumisviisi mõjutamisse, et muuta elukeskkond senisest turvalisemaks. Ta on levitanud päästeameti ennetuslikke sõnumeid nii sotsiaalmeedias kui oma ettevõttes kliente nõustades, aga ka firma infopäevadel. Sotsiaalmeedias käsitles ja jagas Pärand teavet küttesüsteemi tuleohutuse, vingu- ja suitsuanduri tähtsuse kohta. Grilliperioodil tuletas aga meelde, kuidas ohutult grillida ja lõket teha. Tema korraldatud pannkoogipäevalgi jagati päästeameti koostatud infomaterjali, et inimeste elu ikka ohutum oleks.
