Kurb, aga Eesti Vabariigis tehtava kohta sobib sageli kunagise Vene peaministri Viktor Tšernomõrdini öeldu: ”Soovisime paremini, välja kukkus nagu alati.” Ta pidas silmas, et Venemaal juhtuvat tihti nii, et hea kavatsuse lõpptulemus võib jääda kaugele soovitust.
Riigikontrolli vastne audit Vabadussõja võidusamba rajamise korralduse kohta on näide, kuidas poliitikud Eestis hea kavatsuse ja mõtte tuksi keeravad.
Jättes kõrvale Vabadussõja samba arhitektuurilis-kunstilise poole, mille hindamine polegi riigikontrolli ülesanne, siis mälestusmärgi rajamise korraldus jättis juba selle käigus soovida. Aga et nii palju, ei oleks osanud arvata.
Eesti riik laseb prokuratuuril ja kaitsepolitseil karmilt jälitada ja uurida, kui ei järgita riigihangete korraldamise korda. Ometi põrutab riik ise nii üle nurga kui võimalik. Tšehhi firma Sans Souci valiti sammast ja risti projekteerima ning ehitama sisulise konkursita, samuti peaprojekteerija ning projektijuht. Tšehhi soss-seppade tehtut tuli kohe parandama hakata.
Riigikontrolli aruanne riigikogule on tänuväärt lugemine, et oma silmaga veenduda, kuidas käib asjaajamine Eesti Vabariigis. Vabadussõja võidusamba kiirkorras püstitamine oli ohverdus Eesti Vabariigi 90. aastapäevale 2008. aastal, ent tegeliku avamiseni jõuti alles 2009. aasta 23. juunil. 132 miljonit krooni maksma läinud võidusamba majandamiskulud on aastas ligi miljon krooni.
Riigi 90. sünnipäeva monumentide sarjast leiame Pärnuski ühe, mis hädasti auditit vajaks. See on Rüütli platsil seisev Endla rõdu kujutis. Hiina graniidist skulptuur läks maksma 8,8 miljonit krooni, mis tulemust vaadates on ikka üüratu summa.