Sirje Niitra ⟩ Jalakäija tahab käia

Libedad kõnniteed ja tänavad teevad jalakäijad eriti ettevaatlikuks. Foto: Elmo Riig

Selle talve heitlikud ilmaolud kiusavad juba pikemat aega kõiki Eesti elanikke. Siiski tundub, et Pärnu linn hoolib oma kodanikest eriti vähe või õigemini ei hooli üldse. Vähemalt selles osas, mis puudutab suuremat osa inimkonnast ehk jalakäijaid.

“Käige rohkem värskes õhus, jalutage ja jookske!” kordavad mantrana need, kes pandud meie tervise eest hoolitsema ajal, kui palju meelelahutusi on keelatud ja spordisaalides käimine piiratud. Aga kuidas seda teha, kui hästi püstigi ei seisa?

Otsustasin minagi möödunud nädala­vahetusel kodulähedasse Tiina Konsumi poodi söögikraami järele jalutada, mitte autoga­ minna. Jõeääre elanikuna proovisin ­esmalt Jaansoni rada, aga ei seisnud seal jää peal ilma uiskudeta kuidagi püsti.

Suundusin Suur-Jõe tänavale, aga see oli selgelt halvim valik. Ja mitte üksnes libe­duse pärast, mille vastu on tõesti keeruline võidelda. Hoopis hullem on see, et seal pole jalakäijal üldse kusagil käia. Sõidutee on ­kitsas ja lumi lükatud selle äärde tee pealt eest ära, et autod saaksid sõita.

Aga jalakäijad, kuhu nemad peaksid ­minema? Või lapsevankrit lükkavad emad? Või kepi või rulaatori abil liikuvad vanad ­inimesed?