Nomaadist kunstnikule meeldib Eesti moodsa ja keskaegse elu segu

Joseph Ravensi autoportree teemal “Tants kitsedega”. Foto: Joseph Ravens

Kitselüpsi ­metalne sirin tsinkplekkpanges ja lehmakell kaela ümber, joonistab palja ülakehaga tegevuskunstnik Joseph Ravens oma kehale kolbast nabani valge triibu, kisub siis joone pealuul kahe käega laiali, justkui tahaks teada, mis peas toimub, ja sülitab suust jõulutulukesi. Hämaras klobis­tavad kitsed mägedest tulles karjakelladega, needsamad tulukesed kõrvades.

Ah jaa, vahepeal ringutab mees näoga täiskuu poole nii, et tema kehast moodustub peaaegu ring. Selline on viimane, Albaanias tehtud performance, mida 53aastane kunstnik, galerist, kuraator, akadeemik ja viimasel ajal end nomaadiks nimetav ameeriklane Joseph Ravens Pärnu kunstnike majas videoks vormistab, et see siis Chicagosse arhitektuuri­teemalisele näitusele saata.

“Minu käest küsiti, mida ma pandeemia ajal tegin? Video on ­minu vastus: rändasin Albaania mägedes,” vastab Ravens. Loomulikult kujunes tema rännakutest omamoodi meditatsioon, mis tuli kunstiks vormistada.