Lähipäevil jõuab Audru ringraja arendajate, Eesti auto- ja motojuhtide ning Pärnu maavanema lauale pöördumine, kus avaldatakse kahtlust, kas Audru ringraja ümberehitusel EASilt toetuseks saadud 3,2 miljonit eurot kulutatakse õigel moel.
Tants ringraja ümber
7. märts 2012, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumise taga seisab Enn Teppand. Mees võtab oma võitlust väga tõsiselt. Tallinna lähistel asuvas pooleliolevas eramus on ta ühe toa seinad kleepinud täis jooniseid, mis kujutavad Audru ringraja versioone ja tulevikunägemusi.
See pole esimene kord, kui ta püüab ringraja ümberehitusel toimuvale suuremat tähelepanu juhtida. Esimese märgukirja tegi ta juba mais 2011.
Selge nägemus
Teppandi jutt on ühene: praegu töös oleva variandiga saab Eesti endale küll ringraja, kuid kogu projekt olevat läbi mõtlemata ja korraliku tasemega võistlusi pole sellele rajale oodata.
«Rada on aeglane, liiga lühikese ja pealegi veel imelikult kurviga stardisirgega ning väikeste boksidega. Ohutusega pole samuti kõik parimas korras – näiteks ohutuspiirded on mitmes kohas rajale liiga lähedal,» loetleb Teppand puudujääke. Ta lisab, et sellisel rajal võib tekkida probleeme rahvusvahelist autosporti suunava FIA ja motoelu koordineeriva FIMi litsentside saamisega.
Teppand pole istunud niisama, käed rüpes, vaid pannud paberile oma nägemuse, milline peaks Audru ringrada välja nägema. Osaliselt kattub see ametlikult töös oleva versiooniga, kuid kaht projekti kõrvutades leiab ka hulga erinevusi. Teppandi arvates pole veel hilja projekti muuta, sest ehitus on alles algjärgus.
«Minu pakutud projekt tagaks sama pika, kuid seejuures ohutu, hea nähtavusega ja kõikidele rahvusvahelistele nõuetele vastava ringraja,» kinnitab Teppand. «Lisaks annab see võimaluse ehitada samasse loogiliste stardipaikade ja boksialadega kardi- ja supermotorajad ning tulevikus saaks võistlushooaega vahele jätmata muuta rada vastavaks kõige kõrgematele nõudmistele.»
Audru ringraja arendamisega tegeleva A2 Racingu esindaja Andres Halli sõnul pole aga võimalik Teppandi ettepanekutega arvestada. Ta möönis, et mõnes küsimuses võib oponendil olla isegi õigus ning pärast aastatagust pöördumist tehti ringraja projektis mõned väikesed muudatused, kuid kõiki Teppandi ideid kasutada polevat mõeldav.
«Oleme olukorras, kus ringrada tuleb sellisena nagu plaanitud või ei tule üldse,» sõnab Hall. «Praeguse varinadi projekteerimiseks kulus kolm aastat, kui hakkaksime Teppandi soove järgima, kuluks selleks taas kolm aastat, lisaks kaks aastat uue detailplaneeringu koostamiseks. Samas on EASi raha kasutamisel oma tähtajad ja piirangud.» EASi rahata võib aga üldse kõik plaanid maha matta, sest see katab ehitustööde 4,5-miljonilisest eelarvest enamiku.
Hall ei räägi ebarealistlikest unistustest, vaid ütleb otse, et MM-sarjadele kõlbavat rada Audrusse ei tule, küll aga vastavat see kolmanda klassi nõuetele, mis lubab seal võistelda kuni kaheliitriste mootoritega vormelitel ja kereautodel ning pidada Skandinaavia tasemel motovõistlusi.
«Teppandi plaanide elluviimine läheb aga liiga kalliks. Tean, et ta sooviks viia rada kaks meetrit madalamale, kuid ainuüksi meetri võrra madalamale viimine läheks maksma miljon eurot,» on Hallil näide varnast võtta. «Tegelikult oli Teppandil võimalus projekteerimisel osaleda, kuid ta ei suutnud õigel ajal oma ideid paberile panna. Kui ma oleksin jäänud neid ootama, poleks me jõudnud EASi rahataotlust esitadagi.»
Üks Eesti kiiremaid ringrajasõitjaid Hanno Velt hindab Halli kavandatavat rada Eesti oludes korralikuks. «Soome ja kogu Skandinaavia on selliseid täis ja need kõik on head rajad,» tõdeb ta. «Oleme realistid, vomrel-1 rada ei suuda me nagunii ehitada.»
Meeleheitlik üritus
Teppandil on aga Audru ringrajal toimuv väga südames – pikki aastaid oli ta Eesti ainsa ringraja haldaja. Pärast raskustesse sattumist on ta aga viimastel aastatel asjast kõrvale jäänud.
Küll aga oli Teppand Halliga ühes paadis raja uue haldaja konkursil. «Aitasin neil konkurssi võita,» märgib Teppand, kes edaspidi jäi rajaga tegelevast seltskonnast ikkagi eemale. «Võin kinnitada, et minu tegevus pole tingitud pettumusest või kibestumusest, vaid soovist, et kunagi võiks Audrusse tekkida kõrgematele nõuetele vastav rada.»
Oma ideede elluviimiseks teeb Teppand meeleheitliku katse tuleval nädalal. Kolmapäevaks kutsub ta Pärnu maavalituse saali kokku ümarlaua.
«Kutsun sinna ringraja arendajad, alaliitude juhid, Audru valla ja Pärnu maavalitsuse esindajad ning kõiki isikuid, keda ringraja ehitus puudutab,» räägib Teppand. «Oleks ju kahju, kui Eesti peaks leppima rajatisega, millele kulub palju raha, kuid mis paljusid ei rahulda.»