Põllumajanduse statistika ajaloost

, pensionil agronoom
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Tiismaa.
Ilmar Tiismaa. Foto: PP

Minu põllumajandust käsitlevas raamatukogus on statistilised kogumikud Eesti põllumajandusest aastatel 1924–1939.

Kõige täiuslikum on 1939. aasta kogumik, andmed on avaldatud eesti ja prantsuse keeles. Väljaandjaks riigi statistika keskbüroo.

Parema ülevaate saamiseks on tähtsamad andmed esitatud viimase kümne aasta kohta.

1939. aasta kogumiku eessõna annab ülevaate sama aasta põllumajanduse olukorrast. Kogumik algab ilmastikuolude ja taimekasvatuse andmetega.

Kõik tähtsamad arvud on välja toodud konventide lõikes, neid oli koos Petserimaaga Eestis 72. Pärnumaal oli kuus konventi (Audru, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Saarde ja Abja).

Praeguseks on maakonna piirid hoopis teistsugused. Viljandimaa koosseisu läks Abja konvent, samuti oli osa Varblast ja Oidrema ümbrust Läänemaa osa.

Siin võiks mõtiskleda tolleaegse haldusjaotuse üle: kas mitte seda kasutada palju vaidlusi tekitanud praeguses haldusreformis?

Loomapidamises kajastub loomade arv ja toodang, samuti villa- ja nahatoodang. Välja on toodud eraldi kontrollkarjade toodang ja loomade tervishoiu näitajad.

Põllumajanduse tasuvuse kohta on andmed talunditest, nende omatarvituse ja turutoodangu kohta. Põllumajandussaaduste töötlemise arvud näitavad, et Pärnumaal oli 35 meiereid ja viis tapamaja.

Kui Mõisaküla välja arvata, siis praegusel territooriumil neli tapamaja (Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Vändra).

1939. aastal pole välja toodud eksporttoodang, kuid eelnevatel aastatel kajastati sedagi.

Kalanduses on ära märgitud merekalanduse ja sisevete toodang ning hülgepüük. Kirjutatakse hindadest, kalakaubanduse bilansist, isegi õnnetustest kalastamisel.

Põllumajandussaaduste hinnad (teravili, jahu, tangud, igat liiki liha ja rasv) on esitatud kuude kaupa. Põllutööliste palgad aga kuude ja aastate kaupa.

Nii täielik statistika paneb hämmastama ja praeguste statistiliste andmetega seda võrrelda ei saa, aga võib-olla oleks nüüdki vaja teada, mis maal tegelikult toimub.

Teades, kui palju me endise ajaga võrreldes toodame ja müüme, saaks teha õigeid järeldusi, aga selleks peab tundma ja valdama põllumajandust täielikult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles