Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt: Alaealiste peksmisjuhtumeid polnud keeruline menetleda

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt tunnistab, et osal lastel on kodus olukord nii keeruline, et nad ei tahagi seal olla. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt märgib, et nii vähe alaealiste kuritegevust kui praegu pole meil varem esinenud. Samal ajal tunnistab ta, et need pahateod, mis siiski toime pannakse, on kohati palju julmemad kui vanasti.

Umbes kolme kuu eest vapustasid Eesti üldsust kaks siin mail toimunud brutaalset peksmist. Mõlema juhtumiga tegelnud Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pille Juhkov selgitab tänases usutluses, kuidas peavad kuritegudes osalenud tüdrukud tehtu eest vastutama, ja põhjendab, miks ta viie alaealise puhul just niisuguseid karistusi või mõjutusvahendeid õigeks peab.

Küti sõnutsi polnud neid kuritegusid keeruline uurida. Küll on katsumus halvale teele sattunud noored kuritegelikult rajalt eemal hoida.

Politsei saab aeg-ajalt väljakutseid hädas vanematelt, kes paluvad korrakaitsjatel oma lastele ütlema tulla, et nad peavad kodus sõna kuulama. Mõnele vanemale on raske selgeks teha, et lapsekasvatamine on nende töö.

Mõne aasta eest olid seadusrikkujatest laste probleemid teravalt päevakorral ja siis see teema nagu vaibus. Sügisel šokeerisid siinsed juhtumid järsku kogu Eestit. Kas päriselt oli vahepeal rahulikum või see ainult tundus üldsusele nii?

Viimased viis aastat on olnud kõige rahulikum aeg, alaealised on pannud kuritegusid toime kõige vähem. Rääkisime sellest (alaealiste kuritegevusest, L. H.) aasta lõpus palju, sest kaks juhtumit sattusid meediasse korraga. Levis video, mis oligi väga julm. Tüdrukud panid toime kuriteod, mis olid olemuselt jõhkrad.

Eks [alaealiste] kuritegevust ole varemgi olnud, aga meediasse pole sattunud neist videoid.