Üksi, puntras ja tüdinud – sedasi tunneb ennast lõpuks mees, kes on 35. eluaastasse kulgenud pohmell pohmelli järel, põletanud sillad lähedastega, sõna otseses mõttes peksnud oma elust välja kõik naised ja kogunud endale turjale meeletud võlad. Just sedasi tundis end Kristo Tamm, kui ta istus 2020. aasta detsembris jõulude eel üksi kodus. Tal oli plaan: juua ennast surnuks.

“Mul ei olnud enam elutahet, täiesti suva oli kõigest, enesetapp oli ainuke mõte mu peas,” meenutab Kristo paari aasta tagust pöördelist aega oma elus.

Kristo kasvas Vändra lähistel Suurejõe külas paljulapselises peres: neid oli kuus õde ja vend. Kristo on vanim. Pärast põhikooli läks ta Kehtna kutsehariduskeskusesse kokaks õppima. See teekond jäi aga üürikeseks. Nagu ta ise ütles: elu tuli vahele. Oli tarvis hakata raha teenima. Esimese ametliku palga sai ta töötades tekstiilitehases Wendre transporditöölisena. Sealt edasi läks aega teenima.

Nooruses oli Kristo peenelt öeldes pidutseja tüüp. Ja ükski pralle ei möödunud kainelt. Kesvamärjukest tarvitas vähemalt igal puhkepäeval. Tülid pruutidega lõppesid tihti nende peksasaamisega. Elas üle oma võimete: laenud, järelmaksud.

Kommentaarid (1)
Copy