/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Meile on aastaid sisendatud, et tasuta lõunaid pole olemas. Kui ei maksa saadud hüve eest otseselt, võetakse raha suure tõenäosusega mingil kaudsel moel. Käib lihtsameelsete pügamine.
Juhtkiri: Kes ei tahaks (sõita) tasuta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peame siiski hoogu. Kõige lihtsam on mõtteid maha teha ja maasse tampida. Tallinlased saavad sel nädalal vastata küsimusele ”Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele üleminekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel?”. Vastusevariandid on vaid ”jah” ja ”ei”. Tulevase hüve ise proovimiseks on ühistransport Tallinnas 24. ja 25. märtsil tasuta. Viimasena nimetatud kuupäev on koguni märgilise tähendusega, sest eks saanud tuhanded eestlased 25. märtsil 1949 samuti tasuta sõidule ...
Tervikuna on tasuta ühistranspordi mõte õilis ja põhjendused arusaadavad: vähendada liiklusummikuid ja -õnnetusi, säästa tänavaid ning luua raskes majanduslikus seisus peredele avaramad sõiduvõimalused.
Tallinna linnavolikogu kohaselt annab piletitulu niigi alla 40 protsendi ühistranspordi kulude katteks. Tasuta sõidu tarvis tulevat leida 20 miljonit eurot. See raha kraabitaks kokku linna transpordiettevõtete liitmisel ning siiani kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamisele kulunud raha arvelt. Küllap annaks näpistada sellestki rahast, mida linnavalitsus küsib AS Tallinna Sadamalt kruiisituristidelt võetavast tasust. Seega, rahalist takistust tasuta ühistranspordiks justkui ei ole.
Pole vist raske oletada, milliseks kujuneb küsitluse tulemus. Mis juhtub siis, kui Tallinna linnapea Edgar Savisaare tasuta ühistransport peaks hakkama toimima?
Siis on Tallinna niigi nõrgukesel opositsioonil vesi mujalgi kui ahjus. Ülejäänud linnades aga tugevneks surve minna pealinna teed. Elame, näeme, ülepeakaela pole põhjust tormata.