Piret Unn: Puhtama linna heaks saab igaüks midagi teha

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Unn.
Piret Unn. Foto: Urmas Luik

Vastab Piret Unn, Pärnu linnaaednik

Siin-seal linnas on kevadised heakorratööd alanud, kuid suurema hoo saavad need sisse siis, kui lumi lõplikult sulanud, lubab Pärnu linnaaednik Piret Unn.

Samal ajal kutsub ta kodanikke üles linna korrastamisele käed külge lööma, olgu töödeks majaesiste kraamimine talvega kogunenud sodist või koduaia korrastamine.

Millised heakorratööd Pärnut sel kevadel ees ootavad?

Kevadiste hooldustöödega on juba alustatud: parkides lõigatakse põõsaid, pügatakse puid, lume sulades riisutakse murupinnad, koristatakse murdunud oksad, remonditakse ja värvitakse pinke, prügikaste ning pühitakse kokku graniidisõelmed.

Mänguväljakud vaadatakse üle. Kui midagi on lõhutud, parandame need, kuid millegi uue rajamist mänguväljakutele sel aasta oodata ei ole.

Kevade saabudes loodame linnarahva peale, sest saab ju iga inimene anda panuse linna heakorra hüvanguks, korrastades oma aia ja selle ümbruse.

Näiteks oleks mõistlik pühkida tänavalt kokku graniitkild, et see järgmisel aastal uuesti kasutusele võtta.

Kui teed pühitud, võiks vaadata üle kraavid, riisuda möödunud aastast niitmata jäänud pikk hein, tõmmata kraaviveest ära praht ja murdunud oksad, et vesi saaks vabalt voolata.

Kevadel on Pärnus tulemas üks tore aktsioon, mille sisu ma praegu ei avaldaks, kuid kinnitan, et see tuleb silmailu pakkuv ettevõtmine, kuhu on linnarahvaski kaasatud.

Millal jõuavad esimesed kevadõied Rüütli tänavale?

Esimesed kevadlilled võiksid jõuda Rüütli tänavale aprilli lõpus, kuid täpne tulekuaeg sõltub ilmast. Kuupäevaliselt ei saa midagi lubada.

Millised kevadtööd tasuks aiaomanikel ette võtta?

Muru turgutamiseks ja kiiremaks kasvamiseks peaks lume sulamise järel korraliku riisumise ette võtma. Riisuda kohe nii, et murututid lendavad, see äratab juured talveunest ja paneb elu kiiremini käima.

Kui mutimullahunnikud on laiali aetud ja aiapind tasandatud, võiks murule anda kosutava koguse kevadväetist.

Tasuks üle vaadata põõsaste murdunud, külmavõetud ja päikesepõletusest kannatada saanud oksad ja need ära lõigata. Kui põõsas on liiga tihe, teha harvenduslõikus.

Mõnel aiapõõsal, nagu näiteks harilik maran, Jaapani enelas, kontpuu, tuleks mingi aja tagant teha noorenduslõikust, mille puhul lõigatakse kogu põõsas 10-20 sentimeetri pikkuseks. Kuid selle lõikuse puhul tuleb silmas pidada põõsa iseärasusi ehk kas ta õitseb kevadel või suvel. Need, mis õitsevad kevadel, lõigata ära õitsemise järel, ja põõsaid, mis õitsevad suvel, võib kevadel lõikusega turgutada.

Viljapuudelt tuleks kevadel ära võtta kuivanud, murdunud, vigastatud, võra sisse või püstsuunas kasvavad, otse allapoole suunduvad või ristuvad oksad. Lõikamisel ei tohi jätta järele oksatüükaid, need hakkavad mädanema ja sealt läheb mädanik edasi puutüvesse.

Marjapõõsaste lõikamise parim aeg on küll sügisel, ent kui see on jäänud tegemata, saab selle töö ette võtta kevadelgi. Punase ja mustasõstrapõõsaste puhul peetakse parimaks, kui maapinnast kasvab välja 10-14 hästi arenenud, ja karusmarjal 20-30 oksa.

Istutusalade hooldamisega läheb veel natuke aega, aga kui lumi sulanud, saab hakata eemaldama mullusest maha jäänud püsilillede jääke, riisuda mullapinda või kohendada multšitud alasid. Hea oleks lasta õhk multši alla, nii sulab mullapind kiiremini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles