Praegu Eestit haaranud raskustest jagusaamiseks sobib alljärgnev nelikpake.
Ülo Ennuste: IMFiliku rahandusstiimulite kriisipaketi kiirmudel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks. Kodumaise nõudluse elavdamiseks eraldada pensionide tõstmiseks viis miljardit krooni. Raskustes kodumajapidamistele viis miljardit krooni. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks viis miljardit krooni.
Teiseks. Majandustegevuse kvaliteedi tõstmiseks eraldada ekspordi elavdamiseks viis miljardit krooni. Innovatsiooniks ja uuringuteks veel viis miljardit krooni.
Kolmandaks. Lisaeelarvelaekumiste jõustamine. Kasumimaksudena kümme miljardit krooni. Üksikisiku tulumaksumäärade tõstmisega viis miljardit krooni. Riigi reservidest ja võlakirjade väljalaskest viis kuni kümme miljardit krooni.
Neljandaks. Vajalikud teadmustäiendused. Kiirstatistika riigist väljavoolavate ressursside kohta (eeskätt tööjõud ja kasumid), kiirstatistika majandusliku ebavõrdsuse dünaamikast (mässude tõenäosuse indikaator).
Suukorvistada igasugused avalikud lõuapoolikud (à la inflatsioon on surnud, valitsus ei saa midagi teha, maksudega ei mängita, riigil võlga ei ole (ainuüksi meie perede võlg on suurem, kui lätlased äsja IMFilt laenasid).
Põhjendusi sellise kiirmudeli rakendamiseks pole vaja kaugelt otsida. Võtke IMFi “Staff Position Note Fiscal Policy for the Crises“ (29. detsember 2008, autorid Oliver Blanchard jt).
Seal on hulgaliselt “orjastavaid” (Ivari Padari oskussõna) põhiretsepte teadmuspõhiselt sellest kriisist väljatulekuks, eeskätt nii, et rahvusliku majanduse jätkusuutlikkus võimalikult vähe kahjustada saaks.