Kevad sunnib talve jõudsalt taganema ja koos lõõritavate lõokestega kuulutavad aastaaja vahetumist kruuskattega teede otstesse paigaldatud koormuspiirangu märgid, et säästa neid mülkaks muutumast.
Kevad pöörab kruusateed mülkaks
22. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohati on sulavesi minema uhtunud teeperve, kohati laiutab üle tee järv, mille sügavust roolis istuja silmaga aimata ei riski, kohati on teel auk augus kinni nagu koidest puretud sandikuub.
Roolikeeraja võib vanduda tulist kurja teedemeeste aadressil, sest auto vajab niisuguse, looduse abiga kujundatud takistusriba pideva läbimise järel tavalisest tihedamalt remonti ja pesu, kuna porist läbi surunud sõiduk meenutab värvi vahetanud mudakäkki.
Selliste teede ääri ilmestavad sinivalged liinibussipeatuste tähised ja neid pidi peavad ennast läbi murdma nii valdade koolibussid kui Eesti Posti kirjakandjad oma sõidukitega. Kodukülast kaugemal tööl käijatest rääkimata.
Kraavid umbes
“Selle aasta mure on see, et kraavid on ära külmunud: 30–40 sentimeetrit jääd on põhjas. Vesi ei pääse truupidesse, vee liikumine on takistatud, püüame truupide esised vabaks koukida,” rääkis AS Eesti Teede Edela piirkonna teemeister Ervin Kruuse.
Kruuse tööpiirkond hõlmab Tõstamaa, Koonga, Audru, Sauga, Halinga kanti, kus riigile kuuluvatele kruuskattega teedele on riigiettevõte paidaldanud 30 teele 70 koormuspiirangu- või hoiatusmärki.
“Kuldne maaparanduse aeg on ammu läbi, veevoolud on laugjal Pärnumaal takistatud, tekivad ajutised üleujutused, nagu Pärnu-Jaagupi–Kalli teel,” seletas Kruuse. “Enne Koongat on metsaalune triiki vett täis, sellel ei ole kusagile voolata, see soodustab teede lagunemist, nii et kuu aega on seda kannatuste aega.”
Teedelagunemise ajal katete kiiremaks kuivamiseks on hooldemehed lükanud sahaga lumevallid võimalikult kaugele, et sulavesi valguks pinnasesse ega kahjustaks külade ühendusniite.
“Bussijuhid annavad väga põhjalikku infot, kus ja millised teed on, sellise teabe järgi saame operatiivselt tegutseda,” mainis Kruuse.
Mõni kõrgem või põldudevaheline teelõik on tuulega sedavõrd tahenenud, et kohalikke olusid tundev teemeister võib nende silumiseks sinna höövli peale saata. Nii nagu üleeile Vahenurmest Koonga poole kulgevale lõigule.
Pikk nimekiri
Pärnu maakonnas kui riigi suurimas (11 protsenti pindalast) lookleb 3370 kilomeetrit teid, millest vallateid on 1950 ja riigiteid veidi vähem ehk 1430 kilomeetrit. Ajal, kui kavandatakse Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks laiendamist, näib mõistusevastane, et kodumaakonnas on kruuskattega veel ligi pool ehk 630 kilomeetrit riigiteid. Nende olukord on ilmastikumuutlikul ajal niisama masendav nagu kohalike omavalitsuste teede oma.
Korraldamata üldist halbade teede gallupit maakonnaliine teenindava nelja vedajafirma vahel, on kõnekas ainuüksi AS Mulgi Reiside Pärnu regiooni juhi Margus Maiste edastatud loetelu lõikude kohta, mis bussijuhid vanduma võtavad. Eilse info põhjal on selliseid lõike maakonna lõunapoolses otsas üheksa ja nende hulgas vallakeskuste ühendusteid. Näiteks Koonga–Tarva, Ahaste–Kiisamaa–Koonga, Tõstamaa–Tõhela–Kiraste, aga ka igakevadised murekohad, nagu Vihtra–Jõesuu või Soomra–Lepaspea lõik.
Vallavanema allkiri
Pärnumaa vallavalitsused annavad kevadise teedelagunemise ajal välja vallateedel liikluspiirangute kehtestamise määrusi, mis tuginevad liiklusseaduse, teeseaduse ning tee ja selle kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuetele.
Vallavanemate allkirjastatud määrused kehtestavad ajutisi liikluspiiranguid, et vältida teede kahjustamist pinnase sulamise ajal, kuni tuul ja päike oma tõhusa töö teinud. Seepärast on mõistlik enne maale või metsa sõitu vaadata valdade kodulehti või küsida vallamajast järele, ega üks või teine kohalik tee ajutiselt märgistatud ole. Tõstamaa vallas kehtib näiteks viie või kaheksa tonni koormuspiirang üle paarikümnel teelõigul.
Maakonna suurim vald, 707ruutkilomeetrine Saarde on pannud oma kruusateede otstesse kaheksatonnise koormuspiirangu märgid. Üks pikemaid raskeveokitele suletud lõike on seitsmekilomeetrine Tali–Marina ringtee, aga keelumärk on ka Liivanurmelt novellimeister Peet Vallaku sünnikohta Suitsukülla viiva viiekilomeetrise tee otsas.
Saarde abivallavanema Andres Kuke teatel on piirangumärgid 18 vallateel, millel on vaja tagada väikeautoga väljasõidu võimalus metsatalude elanikelegi.
“Metsafirmad pahandavad, ütlevad, et see on nende majandustegevusse sekkumine,” rääkis abivallavanem. “Ääretult palju sõltub teede olukord ilmastikust ja oleme välja andnud piirangumärgi alt läbisõiduks ka ühe korra lube, millele on märgitud veoki number, kuupäev, marsruut. Selliseid lube on vallamajast juba küsimas käidud.”
Loodetud remont
Maanteeameti Lääne regiooni direktor Enn Raadik rääkis, et eeloleval hooajal remonditakse maakonnas 31 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid, seda on kilomeetrite järgi niisama palju kui läinud aastal.
Pikim on 11 kilomeetri pikkune Kalli–Tõhela lõik, Valgu–Libatse teel saab paremasse sõidukorda viiekilomeetrine lõik. Ülejäänud, lühemad remonditavad teelõigud jäävad Vanamõisa–Koonga–Ahaste ja Saarde vallas Tõlla–Kamali ja Tali–Tuuliku teele.