Vändra mees eelistab sõjaväele tööd eakatega

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohustusliku riigikaitseteenistuse asemel Vändra hooldekodus asendusteenistust läbiv Jaanus Tilk on oma valikuga nii rahul, et jätkaks tööd vanuritega ka siis, kui aastane teenistus läbi on saanud.
Kohustusliku riigikaitseteenistuse asemel Vändra hooldekodus asendusteenistust läbiv Jaanus Tilk on oma valikuga nii rahul, et jätkaks tööd vanuritega ka siis, kui aastane teenistus läbi on saanud. Foto: Ants Liigus

Vändra noormees Jaanus Tilk kirjutas mullu kaitseressursside ametile avalduse, et soovib oma ajateenistuse kaitseväe asemel hooldekodus läbi teha.

24aastane elektrikuks õppinud Tilk leidis, et kohustuslik riigikaitseteenistus ei sobi talle, sest parema meelega töötaks ta aasta otsa kodukandi hooldekodus remondimehena ja aitaks eakaid.

Kaitseväes teenimisest keelduvad kutsealused enamasti usulistel või kõlbelistel põhjustel. Vastuseks küsimusele, kas Tilk on patsifist, tõrgub noormees endale silte külge riputamast. Kostab vaid napisõnaliselt, et põhjused olid maailmavaatelised. “Olukorras, kus ma olin, tundus asendusteenistus sobivam ja mulle meeldib see kindlasti rohkem,” lisab ta.

Valis välja hooldekodu

Kuna asendusteenistuja peab teenima siseministeeriumi valitsemisala asutuses, mis tegeleb päästetöödega, riigi või kohaliku omavalitsuse korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane, valis Tilk oma teenistuskohaks Vändra hooldekodu.

“Pakkusin selle koha ise välja,” meenutab mees. “Elan siit vaid kolme kilomeetri kaugusel ja mu emagi töötab siin.”

Kui endal eelistust polnuks, suunanuks amet.

Ajateenistuse asendamiseks asendusteenistusega esitas Tilk taotluse, kus selgitas oma otsust.

Kaitseressursside ametil on õigus võtta kutsealuse valiku põhjendatuse hindamiseks seletusi kutsealuse lähedastelt ja teha järelepärimisi kutsealuse õppe- või töökohta või taotluse tegija viidatud usuorganisatsiooni. Tilk ütleb, et temal piisas kaitseväkke minekust keeldumiseks vaid avaldusest.

Mullu jaanipäevast Vändra hooldekodus tööle asunud noore mehe täita on majas kõik tehnilised ülesanded alates masinate, voodite, tõstukite ja ratastoolide kordaseadmisest kuni jooksvate remonttöödeni.

Aga Tilk teeb heal meelel muudki: suhtleb vanuritega, viib neid ratastoolides õue jalutuskäigule, aitab söögikordadel hooldajatel liikumisraskustes või päris lamavaid eakaid tõsta.

“Nendele töödele, mida mina teen, võiks hooldekodul olla alaliselt palgatud inimene. Kui mina siit ära lähen, jääb koht tühjaks ja need asjad tuleb teistel ära teha,” teab Tilk, kes võtab oma teenistust südame ja pühendumusega, mida on kaugelt enam, kui asendusteenistuse läbimine eeldaks. Näiteks vaevub ta ikka ja jälle vanurite kaherattalisi liikureid lahti võtma, korralikult ära puhastama, õlitama ja uuesti kokku panema. Või mitme laiali lammutatud tooli juppidest uut kokku klapitama.

Sõbrad tunnevad huvi

Ametis oldud aja ja kogemuse põhjal teab Tilk sedagi, et kõige rohkem tunnevad hooldekodu elanikud puudust inimlikust tähelepanust: et nendega vahel räägitaks, küsitaks, mis mureks.

“Hooldajatel pole kõigeks aega, neil on endalgi käed-jalad tööd täis. Kolm hooldajat korraga 50 inimese peale on ilmselgelt vähe,” leiab Tilk.

Suuri imetegusid eluõhtusse jõudnud ei ootagi. “Piisab sellest, kui on üks noor mees majas, ja neil ongi näod naerul,” naljatab Tilk.

Sünnipäevadel lõbustab asendusteenistuja hooldekodu elanikke kitarrimängu ja lauluga. Hiljuti aga filmis ta kodus koera ja kassi ning tõi jäädvustuse vanuritele vaadata. Publik oli õnnelik.

Kaks korda nädalas, kui hooldekodus käivad vabatahtlikud vanuritega lauamänge mängimas, ei vaata Tilk kõrvalt, vaid lööb mängudes kaasa.

Noor mees hooldekodus on muidugi haruldus, möönab Tilk isegi, kuid viltuvaatamist ta oma valiku pärast kogenud pole. Sõpradest mõni on pärinud, kuidas Tilk tavalise ajateenistuse asemel asendusteenistusse sai, ja mõelnud isegi selleks soovi avaldada.

Tilk arvab kogunisti, et ta võiks hooldekodus pärast teenistuse lõppu edasi töötada, kui makstaks palka, millega ära elaks.

“Sest töö, mida ma siin praegu teen, on minu jaoks okei. Olen küll elektrikuks õppinud, lõpetasin just enne asendusteenistusse tulemist kooli, kuid mulle meeldib inimestega suhelda. Seega tundub praegune töö sobivam amet kui elektriku oma.”

Tilga, hooldekodu ja kaitseressursside ameti vahel sõlmitud asendusteenistusleping, mis kestab 12 kuud, on oma olemuselt nagu tööleping: see järgib töölepinguseaduses sätestatud nõudeid.

Tilk käib hooldekodus tööl viiel päeval nädalas korraga kaheksa tundi ja selle eest maksab amet talle igakuist toetust, milleks on riikliku kuupalga alammäär. Asendusteenistujal on ravikindlustuski, kuid ajateenistuskohustuse täitmisel asendusteenistuses ei taga riik tasuta majutust ega toitlustamist.

Teenistuse läbimise järel tänavu juunis arvatakse Tilk reservi koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Asendusteenistus Eestis

* 2011. aastal läks asendusteenistusse kokku 25 kutsealust. Praegu on kogu Eestis asendusteenistujaid kokku 23, sealhulgas üks inimene Pärnumaalt.

* Kutsumine asendusteenistusse toimub ajateenistusega samadel alustel ja samas korras. Asendusteenistusse kutsutakse 18–27aastane (k.a) kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega, kellel on vähemalt põhiharidus ning kellel puudub õigus ajapikendusele või kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele.

Andmed: kaitseressursside amet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles