Kommentaar: Ehk peaks aru siiski ülemaks

Urmas Hännile. Foto: PP

Zimbabwes putkavad mehed kabuhirmus põõsastikku, kui möödasõitvad naised neile autos kohta pakuvad.

Parem karta kui saada vägistatud, sest ehkki juba 2009. aastal istutati kauges Lõuna-Aafrika riigis vangikongi kolm väidetavalt 17 meest pilastanud tiirast seelikukandjat, möllavat sealkandi teedel ikka ja jälle kiimaliste naiste jõugud.

Õhtumaades lood veel nii hullud pole, ent õrnem pool tikub siingi vägivallatsema. Nõudma senisest toekamat rolli poliitilises otsustusprotsessis. Võtma rinnaga seda, mis peaks olema välja teenitud vaimuerksuse, ametialase ja ühiskondliku tublidusega.

„Naiste tulekuga muutub ühiskond inimlikumaks,“ väitis sotsiaaldemokraadist riigikogulane Marianne Mikko 23. märtsi “Terevisioonis”.

Ühtlasi kiitis esineja Eesti naisliidu äsjast pöördumist, kus naisparteilasi õhutati arutama võimalusi tõsta sookaaslastest kandidaadid valimisnimekirjade etteotsa.

„Demokraatlike Euroopa riikide kogemused on näidanud, et sookvoodid ei diskrimineeri ega alanda kedagi, vaid vähendavad takistusi, millega naised poliitikas kokku puutuvad,“ tõdeb naisliidu läkitus. „Naiste tõrjutus poliitilisel otsustustasandil ei tulene nende individuaalsetest omadustest, vaid on kinni stereotüüpides.“

Ehk Mikko väitel meestes, kes arvavad, et võim ja vägi on vaid nende pärusmaa.

Paraku unustavad naisõiguslased, et meeste ja naiste kõrval on hulk teisigi, kes samuti väärivad esindamist nii seadusloomes kui suure raha tegemisel.

Viimasena mainitut silmas pidades on senisest enam naisi firmade juhatusse valima kehutanud Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding ehe tagurlane.

Kuhu jäävad puudega inimesed, keda üksnes Eesti rahvastikust on kümme protsenti?

Miks ei vääri oma esindajat MTÜ Eesti Gei Noored liikmed, kelle arv aina tõuseb.

Või pensionärid? Või tuhanded seitsmenda päeva adventistid?

Vägisi peale sunnitavate sookvootidega meenub tahtmatult ühe teise esinduskogu aastaiks 1974–1978 valitud koosseis, kus pärnumaalastel oli päris oma poiss platsis.

Ehkki seal oli kõik, nagu peab – 1517 saadikust oli naisi 475 ehk 32 protsenti; lihtrahvast, töölisi ja kolhoosnikke 769 ehk 50,7 protsenti; haritlasi 142 ehk 9,3 protsenti –, pole enam sellenimelist kogu ega kogu juhitud riikigi.

Tasub’s meil tõesti jälle hakata tõestama õpetust, et ülemaks kui sitsid-satsid, kallimaks kui kleidikoormad tuleb tarkust tunnistada?