Riigi poolt omavalitsustele tasuta abina välja käidud avalike hoonete energiasäästlikumaks renoveerimine on tegelikult üpris kulukas lõbu ja nõuab lisarahastust.
Tasuta kvoodiraha läheb kalliks maksma
30. märts 2012, 07:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik pakkus omavalitsustele võimaluse teha süsihappegaasi kvootide müügist saadud raha eest korda avalikke hooneid, kusjuures tollal oli juttu, et põhimõtteliselt ei lähe see omavalitsustele midagi maksma.
Rakvere linn oli Eestis agaramate hulgas ja nii sai enam kui viiele projektile rahastuse vaid kolm omavalitsust: suured Tallinn ja Tartu ning neile lisaks Rakvere.
“Tasuta asju paraku ei ole,” nentis Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami. Nii tuleb omavalitsustel näiteks kinni maksta hulk aega tagasi tehtud eelkalkulatsiooni ja riigihankel selguva reaalse ehitushinna vahe. Rakvere objektidest on riigihange läbi viidud Rakvere põhikooli puhul ja kui eelkalkulatsiooni kohaselt nähti ehitusmaksumuseks ette pisut üle 200 000 euro, siis tegelikult peab Rakvere linn kvoodirahale 94 000 eurot juurde maksma.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et peapõhjuseks, miks linnal nii palju oma rahakotti kergitada tuleb, on möödalaskmine ventilatsioonisüsteemi ehituskulude kalkuleerimisel. “Muud kulud olid üpris täpselt kavandatud,” lisas Suurkaev.
Mihkel Juhkami selgitas, et omavalitsustel oli projektide esitamiseks aega alla kahe nädala ja nii koostati ka eelkalkulatsioonid väga kiiresti. “Samas ei eeldanud ka näiteks Riigi Kinnisvara ASi spetsialistid pärast ehitusprojekti valmimist, et asi võib kallimaks minna,” sõnas volikogu esimees.
Ehitusprojektide koostamise ja hangetega tegeleb just Riigi Kinnisvara AS (RKAS), kellele linn riigi nõudmisel selleks õiguse andis.
Praegu on käimas riigihange Rakvere gümnaasiumi kahe õppehoone ehk peamaja ja Tallinna tänava õppehoone renoveerimiseks. “Selle hanke puhul hoiatas RKAS meid juba ette, et ehitus läheb eelkalkulatsioonist kallimaks, ja volikogu andis veebruaris loa hange siiski välja kuulutada,” märkis Juhkami.
Ain Suurkaev ütles, et tänavune aasta on erakordne, sest üle Eesti tehakse kvoodiraha toel energiasäästlikumaks väga palju objekte ning see lööb selles ehitusturu osas hinnad üles.
“Paraku on see kasvav tendents, et meil tuleb juurde maksta ja sugugi mitte vähe,” nentis ka Rakvere linnavolikogu liige Aleksander Holst.
Et halva mängu juures midagi positiivset leida, ütles Suurkaev, et Rakvere põhikooli hakkab renoveerima kohalik firma Restaure.
“Ja saame ju siiski suhteliselt odavalt ühe koolimaja korda ja säästlikumaks,” lisas Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo. Ka Mihkel Juhkami toetas teda, öeldes, et kui linn saab koolimajad energiasäästlikumaks, kulutades iga majakarbi peale 100 000 eurot, on see tegelikult päris hästi saadud.