Liina Hansen: Lammutatava puitvilla taastamine pole võimatu

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina Hansen.
Liina Hansen. Foto: PP

Pärnus Pikk 16 asunud juugendstiilis puitvilla ostis kinnisvarabuumi ajal Lääne-Virumaa ärimees Verner Aas ja alustas 2008. aasta kevadel maja omavolilist lammutamist. Muinsuskaitseamet peatas töö. Paar nädalat hiljem, 2008. aasta 15. mail unikaalne maja süüdati. Järgnenud kriminaalmenetlus süütajat ei tuvastanud.

Pärnus Pikk 16 asunud juugendstiilis puitvilla ostis kinnisvarabuumi ajal Lääne-Virumaa ärimees Verner Aas ja alustas 2008. aasta kevadel maja omavolilist lammutamist. Muinsuskaitseamet peatas töö. Paar nädalat hiljem, 2008. aasta 15. mail unikaalne maja süüdati. Järgnenud kriminaalmenetlus süütajat ei tuvastanud.

Nüüd nõuavad muinsuskaitseamet ja Pärnu linnavalitsus omanikult pärast hoone seaduslikku lammutamist selle taastamist algkujul.

Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen, kas vana, hävinud hoone taastamise nõue on muinsuskaitseliselt põhjendatud?

Üldjuhul koopiate valmistamist linnaruumis ei propageerita. Seega sõltub maketi püstitamise vajadus algupärase ajaloolise maja eeskujul alati konkreetsest juhtumist.

Pikk 16 on ilmekas näide, kus erandina nõutakse tules kannatada saanud hoone taastamist algsel kujul. Selle tingivad hoone positsioon linnaruumis ja selle arhitektuuriline väärtus.

Milles see seisneb?

Tegu oli Pärnu ühe parema juugendstiilinäitega, mis vanalinnas säilinud.

Pika tänava äärse puidust juugendvilla puhul väärivad tähelepanu kinnistul asuvad teisedki ehitised. Näiteks peahoone taga paiknev betoonist valatud bassein-purskkaev, mis Pärnus on üks esimesi omasuguste seas. Selles kontekstis asetub Pikk 16 ansambel väga erilisse rolli.

Iga ajalooliselt väärtusliku kihistuse kadumine põhjustab linnaruumi visuaalset vaesumist ja mõjutab meid rohkem, kui esmapilgul arvame.

Siiani on avalikkus keskendunud Pikk 16 juhtumit käsitledes varemete ebaesteetilisele mõjule, jättes tagaplaanile hoone hävimise tekkepõhjuse. Märksa enam väärib rõhutamist asjaolu, et konkreetne näide illustreerib teatud kildkonna arrogantsi väärtarhitektuuri suhtes.

Ometi jäi väärt hoone unarusse, süüdati viimaks põlema ja nüüd lammutatakse. Keda süüdistada?

Tänapäeva turumajanduses ei ole maja omanik kohustatud, hambad risti, kannatades vanast majast kinni hoidma. Minu arvates oleks lõhkumise asemel olnud mõistlikum lahendus ebasobivast varast vabaneda ja see müüa inimesele, kes tahab ja suudab ajaloolistest hoonetest lugu pidada.

Kas on säilinud maja projekt, mille järgi hoonet üldse oleks võimalik algsel kujul üles ehitada?

Hoone ehitusaja ja arhitekti kohta ei ole suudetud täpset teavet hankida.

Pikk 16 on muinsusalaselt uuritud 2002. aastal, kui Henriprojekt OÜ koostas elamu, pesuköögi-kuuri ja piirdeaia muinsuskaitselise inventeerimise vastavate joonistega. 2008. aastal koostas Arcus Projekt OÜ elamu ja pesuköögi-kuuri muinsuskaitsealased väliuuringud, mille käigus mõõdistati hooned detailideni.

Jah, 2008. aasta mõõtmiste alusel on võimalik maja uuesti üles ehitada.

Missugune kaitsestaatus on sel hoonekompleksil praegu?

Linn taotles muinsuskaitseametilt kõnealuste hoonete kaitse alla võtmist 2001. aastal. 2008. aastal võeti põlengus kannatada saanud hoone ajutise kaitse alla.

Hiljem jõudis ehitismälestiste ekspertkomisjon seisukohale, et hoone seisund ei võimalda maja säilitada autentsel kujul, ning soovitas maja taastada uue ehitisena.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles