Keskerakond on esitanud riigikogu menetlusse eelnõu, mis võimaldaks Eesti kodakondsuse taotlejatel teha selleks vajalik eksam oma äranägemise järgi kas vene, inglise, saksa, prantsuse või itaalia keeles. Tõsi küll, eesti keeles võib samuti teha.
Andres Herkel: Kuus riigikeelt korraga?!
/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
30. märts 2012, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milles asi? Kodakondsusseaduse lahjendusi, näiteks 65aastaste ja vanemate vabastamine keeleeksamist ning lastele kodakondsuse andmine vanemate sellekohase taotluseta, on Keskerakond riigikogule järjepidevalt esitanud. Nüüd on lisatud eriti originaalne aspekt. Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksamit võib teha kas eesti keeles või mõnes Euroopa Nõukogu töökeeles.
Siit sugeneb kenake hulk küsimusi. Miks just 47-liikmeline EN, mitte 27-liikmeline Euroopa Liit? Miks tahetakse eksamit lubada ENi töökeeltes (mida on viis), mitte ametlikes keeltes (mida on kaks)?
Selle uhkelt sõnastatud, kuid läbinähtava käiguga tahetakse vene keel tagaukse kaudu tuua Eesti riiklikku asjaajamisse. Vene keel on ENi töökeel, kuid sel puudub staatus ELis. Vene keel ei kuulu ENi ametlike keelte hulka, need on inglise ja prantsuse keel. Neis keeltes vormistatakse ametlikud dokumendid. Töökeele staatus tähendab, et suulistes esinemistes tagatakse peale inglise ja prantsuse keele tõlge kolmes töökeeles ehk vene, saksa ja itaalia keeles.
Keskerakonna uus algatus kodakondsusküsimuses on tähelepanuväärne oma originaalsuselt, kuid täiesti kõlbmatu sisuliselt. Eesti riigikeel on eesti keel. Seda põhimõtet ei saa muuta kodakondsusseaduse ühe sättega.
Eestis on pikka aega valitsenud konsensus, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta. Muutusi ei saa olla põhimõttelistes küsimustes, küll aga tehnilistes detailides, mis kodakondsuse omandamise protseduuri inimestele mugavamaks teevad.
Kui keegi on saanud kodakondsuse valel alusel riigi vea tõttu ja see on talt ära võetud, tuleb seadust muuta inimese kasuks. Kodakondsuseksami sooritamise keelt seevastu ei saa pidada detailiks, mille muutmine on tehniline küsimus. Samuti ei ole tühine detail topeltkodakondsuse lubamine, mis hiljuti kõneainet pakkus. Nii kaugele ulatuvate muudatustega ei saa nõustuda.
20. märtsil ehk päev pärast Kalle Laaneti Keskerakonnast väljaarvamist palus algataja kodakondsusseaduse eelnõu esimese lugemise edasi lükata. Võib-olla puudub sisemisse turbulentsi sattunud Keskerakonna fraktsioonil üksmeel selles suhtes, mida kuue riigikeele ettepanekuga peale hakata?