Iga kassiomanik teab, et see isepäine olevus võib olla oma peremehele maailma parim stressileevendaja, kuid tegelikult on kassid ise väga altid stressi põdema. Tõsi, tavaliselt nad varjavad seda vähemalt algul üsna osavalt.
Kass võtab peremehe mure enda kanda
31. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasside stress on hoopis levinum, kui inimesed oletada oskavad, tõdes loomaarst Kenno Ruul.
Kassid kipuvad oma pingesolekut varjama ja poevad kuskile peitu ning peremehed ei saagi midagi aru enne, kui kass juba sedavõrd haige, et vaja kliinikusse viia. Üks võimaliku stressi märke on, kui kass ei käi oma liivakastis, vaid pissib mujale toas.
Oled minu sõber!
Kui kass on ilmselges stressis, hakkab kodus lärmi lööma ja sirtsutades territooriumi oma lõhnaga märgistama, võib appi võtta spetsiaalsed kassidele mõeldud sõbralikkuse lõhnad. Nimelt on loomakliinikutes müügil vahendid, mis levitavad feromoone (Feliway).
Feromoonid on ained, mille abil loomad tähistavad oma territooriumi ja suhtlevad ülejäänud loomadega. Kliinikutes müüakse neid kas aerosoolidena või dosaatoritega, mis käivad seina elektrikontakti ja siis tasapisi eraldavad sealt kassi lõõgastavat aroomi. Muide, koertelegi on oma, rahustavat feromooni sisaldav toode.
“Kassidel on suunurkades feromooninäärmed ja kui kass koju tulevat pereliiget näoga nühib, lõhnastab ta sellega tulijat ja tunnistab oma karja vastuvõetuks,” seletas Ruul.
Jah, säärane peaga peremehe jalgade hõõrumine ei ole sugugi söögi lunimine või alandlikkuse märk, vaid sellega kuulutab kiisu inimese oma sõbraks. “See on omamoodi stressivastase käitumise märk. Kass ütleb, et tal on hea meel, et peremees koju tuli,” rääkis loomatohter.
Kaks liivakasti
Üks sagedasemaid kasside stressi põhjusi võib peituda liivakastis. Kassid armastavad väga puhtust ega kannata väljaheidete lõhna. Kui kass on korra kastil ära käinud, ei taha ta oma väga tundliku haistmisega enam uriini järele haisevasse kasti teist korda minna. Paraku on ta selleks sunnitud ja see võib tekitada stressi.
Nii võikski kassil ideaalis olla kaks liivakasti. Tõenäoliselt kassiomanikud kaht liivakasti siiski koju ei soeta, kuid kindlasti peab kasti puhastama iga päev ja liiva vahetama võimalikult tihti.
“Kui peale haiseva liivakasti on veel midagi häirivat, võibki kass hakata juba käituma nii, et inimene märkab muutusi,” nentis Ruul.
Liivakast tuleb valida nii suur, et kass saaks seal vabalt ümber pöörata ja kraapida.
On veel üks oluline asi, mida inimesed enamasti ei tea: kassile ei meeldi sugugi, kui liivakast ja söögikoht asuvad lähestikku.
“Liivakasti ei tohiks kuskile nurga taha peita, vaid see peaks olema sellises kohas, kust kass saaks vajadusel vabalt põgeneda,” sõnas Ruul. “On looduse antud instinkt, et selle tegevuse käigus looma tähelepanu paratamatult hajub ja mõni ohtlik kiskja võib rünnata. Seepärast vajabki kass tualetis käies võimalust sealt kiiresti põgeneda.”
Hea oleks kastis kasutada orgaanilist kassiliiva, näiteks saepuru baasil tehtut, savist valmistatu pole kõige parem. Tihti on tootjad liiva lõhnastanud, seda kassid ilmselt ei ostaks.
Stress teeb haigeks
Kass on stabiilsust armastav loom ja muutused häirivad teda. Isegi mööbli ümberpaigutamine, rääkimata kolimisest, lapse sünnist või uue lemmiklooma võtmisest perre, ärritab kassi. Võõras kasski akna taga viib ta rööpast välja.
Stressis kass võib hakata hammustama ja küünistama. Kui stress püsib pikalt, loom haigestub. “Kõige sagedamini põiepõletikku,” rääkis Ruul. “Sagedased on ka seedimisprobleemid ja mõni kass hakkab end paaniliselt pesema, suisa lakub karvad maha. Tõsi, mõnikord on siin põhjuseks välisparasiidid.”
Kui kass stressis, tuleks mõelda, millised muutused võisid seda põhjustada. Tasub teada, et vahel lasub süü hoopis peremehe muutunud meeleolul. Kass saab väga hästi aru, kui peremees stressis, ja põeb selle pärast, võttes pereliikme mure enda kanda.
Nagu sügavas masenduses inimesele kirjutab arst rahusteid-antidepressante, võib veterinaararst sama kassidelegi määrata.
Tegelikult saab kassi harjutada stressiga toime tulema, aga seda tuleb teha varakult. “Mõistlik oleks kiisuga tulla kassipoegade lasteaeda, sest pisikesest peast on võimalik kassi stressitaluvuse taset tõsta. Seda tuleb teha 7.–12. elunädalal,” soovitas Ruul.
Loomulikult sõltub tervis ja tuju sellestki, mida süüakse. Üldiselt arvatakse, et kuivtoit on kassidele igati sobiv. Tegelikult pole see Ruuli jutu järgi päris nii. “Kassid on evolutsiooniliselt puhtalt karnivoorid ehk lihasööjad ega vaja süsivesikuid, mida kuivtoidus on pool,” märkis ta. “Kuivtoit kipub kassidele terviseprobleeme põhjustama, näiteks tekitab suhkruhaigust, seedehäireid.”
Nii võikski kodus kassile kuivtoidu kõrval aeg-ajalt värsket liha pakkuda.