Viimastel nädalatel aktiviseerunud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi tegevus on tekitanud mitu üles jäänud küsimust.
Majandusministri valikud
31. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtpidi tervitan ministri otsust kaasata oma nõunike hulka aastaid erasektoris toimetanud Erkki Raasuke, kel loodetavasti on pakkuda häid retsepte avaliku sektori senisest tõhusamaks toimimiseks. Tema välja käidud riigi investeerimisettevõtte loomise mõte pole küll päris uus, kuid uute arengusuundade peale mõtlemine on positiivne.
Värske pilguga eksperdi meeskonda toomine on mõistlik, sest riigi poliitika oma ettevõtete juhtimisel on mitmel puhul problemaatiline.
Riik peab paremini kui seni defineerima äriühingutes osalemise eesmärgid. Samuti tuleb kasuks kriitiline pilk ettevõtete strateegilistele kavadele.
Praegu on veel vara öelda, kas kõikide riigi osalusega ettevõtete juhtimise koondamine ühe katuse alla on otstarbekas, aga kindlasti tuleks seda mõtet põhjalikult analüüsida. See on päris suur ja sisuline töö, kui arvestada ettevõtete eri ampluaad.
Loodan väga, et tulemus pole mingi pakett, suundumaks börsile, vaid võetud on siht, et riigile kuuluvad äriühingud hakkavad talle senisest rohkem väärtust tootma.
Kes jagab ja otsustab?
Kuidagi ei saa üle ega ümber sama ministri käe all sündinud vangerdustest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogus. On tõsi, et riigi ühte suurimat toetuste jagajat puudutavad juhtimisotsused on majandusministri teha.
Aga kuna tegu on avaliku rahaga, peab Parts suutma oma valikuid selgelt põhjendada.
Avalikkus adub vaid seda, et uuenenud EASi nõukogus on jäme ots seltskonna käes, kes on seotud Partsi kunagise erakonna Res Publicaga.
EAS peab töötama selle nimel, et Eesti oleks hea mainega riik, mille ettevõtluskeskkond kuulub maailma paremate sekka. Praegu EASi juhtide ümber toimuv paraku seda visiooni ei toeta.
Üle 100 miljoni euro jagamisel on ülitähtis, et kõik otsustajad oleksid usaldusväärsed inimesed. See on kahtlemata kentsakas, et usaldatavaid tegelasi leiab ainult oma poliitilisest sõpruskonnast.
Avalikkus saaks asjast ilmselt paremini aru, kui keegi need ümbernimetamised lahti seletaks. Peale asjasse puutuvate isikute vaikimise pole ministeeriumistki kuulda kippu ega kõppu.
EAS kui ettevõtja partner
Nõustun ministri seisukohaga, et EAS peab oluliselt muutuma. Sihtasutusel tuleb pelgalt rahajagajast tõusta institutsiooniks, mis senisest märksa enam suudab ettevõtlusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida.
Ettevõtluse riikliku arendaja ainueesmärgiks ei saa olla üliturvalised rahapaigutused, kus toetust saanud ettevõttega mingil juhul midagi halba ei juhtu. Vastupidi: arenguks on tarvis riskijulgust ehk lisatuge ja hüppelauda vajavad just kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali ei jagu. Mitte täissöönud künnihärjad, kellele riskivabalt saab uue saha soetamiseks toetust anda.
EASi ettevõtlustoetuste jagamisel pole vähemalt seni olnud näha poliitilist kallutatust. Loodan väga, et tulevikuski ei hakata rahajagamist parteipoliitiliselt suunama.
Kui EASi juhtima määratud isikud on peale parteiliste seoste tõesti väärt Eesti ettevõtluse arengumootorit vedama, võiks ju nende headest omadustest avalikkuselegi teada anda. Ministril aga peaks olema eriline motivatsioon seista isiklikult hea selle eest, et EASi otsused oleksid igati põhjendatud ja neist ei paistaks läbi parteikontori traagelniidid.