Üürike talv võttis poole teehooldusrahast

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hilissügiseni kestev tänavate harjamine maksab paarisaja tuhande euro ringis.
Hilissügiseni kestev tänavate harjamine maksab paarisaja tuhande euro ringis. Foto: Ants Liigus

Käesoleval aastal Pärnu teede ja tänavate korrashoiuks linnaeelarves ette nähtud 742 220 eurost oli 1. aprilliks lume ja libeduse tõrjeks kulunud 388 000 eurot, järelejäänud rahaga peavad aasta lõpuni saama tehtud kõik muud tarvilikud tööd.

„Sellest ülejäänust läheb 185 000 – 190 000 autoharjale, 150 000 euro ringis aukude lappimisele ja kruusateede hööveldamisele,” avaldas Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja.

„Ja järgmine talv ei jää tulemata: kui ta tuleb selline, nagu oli 2010 või tänavu veebruariski, peab linn aasta lõpuks leidma lisaraha,” lisas Talvoja.

Majandusosakonna juhataja nentis, et ehkki poolteist kuud valitses meie tänavatel tõeline põhjamaa talv, saadi sellest tulenevate probleemidega enamjaolt hakkama.

Paraku oli Talvojal meenutada neidki juhtumeid, kus ta pidi kas vahetult või telefonitorust kuulma linlaste pahandamist. „On loogiline, et kui inimene tuleb kodunt välja ja peab hanges sumpama, ajab see närvi ja sõimusõnad on kiired tulema, kuigi me pole midagi rikkunud,” märkis ta.

Linnapoolse korrektse asjaajamise all pidas Talvoja silmas norme, mis kehtivad teede ja tänavate lumest puhastamise ja neil libedustõrje tegemise aja kohta. „Muidugi me ei oodanud, et nüüd sai ettenähtud aeg täis, lähme nüüd peale,” nentis linnaametnik. „Läksime kohe, kui ilm võimaldas, aga kui lund tuli ikka hoolega, pidi ootama.”

Teine enam etteheiteid põhjustanud kitsaskoht talihooldes oli eramute väravaaukudesse ja väljasõiduteedele lükatud lumi.

Selle vajakajäämise põhjusena tõi Talvoja esile vajalike eriseadmete nappuse. Kui spetsiaalsed suured lumelükkamismasinad on varustatud seadmetega, mis võimaldavad vältida väravaaukude ja väljasõiduteede umbelükkamist, siis väiksematel masinatel need puuduvad.

„Lumekoristusel kasutatakse palju alltöövõtjaid, kellel aga pole võimu neid kalleid lisaseadmeid soetada,” tunnistas Talvoja.

Majandusosakonna juhataja märkis linnarahva talihooldest ajendatud nurinast rääkides sedagi, et lumekoristajad ja libedatõrjujad pole mõndagi kurjustamist ära teeninud. Pidades silmas eelkõige Jaansoni rada ja Liivi tee äärset kõnniteed. „Seal on nii, et osa ütleb: jätke lumi maha, et saab ka suusaga sõita, teine osa on aga pahased, miks pole asfalt paljas – ole sa siis tark,” tõdes Talvoja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles