Sütevaka vilistlased teenivad teistest lõpetajatest enam

Sütevaka hõbemedaliga lõpetanud Martin Hallik tõusis tunamullu Tartu ülikooli raamatukogu direktorist ülikooli õppeprorektoriks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Äsjase gümnaasiumivilistlaste palgatabeli kohaselt teenivad Pärnumaal gümnaasiumi lõpetanutest enim Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis keskhariduse omandanud noored.

Sütevaka vilistlastele järgnevad Koidula kooli, Vändra, Ülejõe, Hansa-, Pärnu ühis- ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi, Tõstamaa keskkooli, Raeküla kooli, Pärnu-Jaagupi ja Sindi gümnaasiumi ning Häädemeeste ja Audru keskkooli lõpetanud.

„Oleksin väga ettevaatlik sealt mingite järjestuste väljalugemisel,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valminud uuringu juht Indrek Seppo. „Täiesti tõsiselt: suur osa selle kirjutamise ajast läks sellele, et proovida ennast väljendada viisil, et keegi ei saaks sealt välja lugeda asju, mida sealt välja lugeda ei saa.”

Nii on teadustöös välditud konkreetseid palganumbreid, sest liialt palju on kõnealuses vallas juhuslikku, mille põhjal lõplikke järeldusi teha on kurjast.

„Ma võin andmeid veidi teistmoodi kaaluda ja see järjestus muutuks: Koidula oleks punkthinnangus näiteks Sütevakast ees,” nentis Seppo. „Nii et Postimehes olnud maakondade parimate koolide nimekiri ei ole tegelikult suurt muud väärt, kui et need on kindlasti tublide lõpetajatega koolid, aga kas keskmiselt parimatega, seda ma küll ei julgeks öelda.”

Siiski võib uurimistööle „Üldkeskhariduse lõpetajad tööjõuturul aastatel 2001–2010” tuginedes järeldada muud hariduselus olulist. Näiteks otsest seost riigieksamite eduka sooritamise ja töötuse vahel: paremaid eksamitulemusi näidanud koolide lõpetajate hulgas on märgatavalt vähem töötuid kui riigieksamitega mitte just hiilanud koolide vilistlaste seas.

„Inimestel, kes lõpetanud kooli, mis kuulub keskmise riigieksamitulemuse poolest ülemise 25 protsendi hulka, on ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötu olla, kui neil, kes lõpetanud kooli, mille keskmine riigieksamitulemus alumise 25 protsendi seas,” tõdetakse uurimistöös.

Töö on lisaargument

Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets tõdes uuringuga seoses, et loomulikult on meeldiv leida oma kooli ükskõik millises teadustöös teistest ees, kuid see pole ühe kooli töös kõige olulisem. Tähtsaim on sära õpilaste silmis, nende rahulolu oma kooliga, seda nii õpilase kui vilistlasena.

Kui juba aastaid avaldatava riigieksamitulemuste pingereaga on kõik harjuda jõudnud, siis vilistlaste sissetulekut käsitleva uuringu kohta oli Laanemetsal üksjagu raske seisukohta võtta.

„Ma ei oskagi sellesse suhtuda, sest seos, et kui lõpetad hea eriala, teenid tõenäoliselt rohkem, on ilmselge,” märkis Sütevaka direktor. „Arvan, et see töö koostati eelkõige sellepärast, et Eestis on haridusreform kuum teema, et see on tarvis ära teha.”

Laanemetsa hinnangul ongi mahuka teadustöö mõte selles, et tuua esile kavandatavat reformi õigustavaid argumente, näidata, et koolilõpetajad on ka palga kontekstis ebavõrdsetes tingimustes, mistõttu reformi tegemine, ühtede koolide sulgemine ja teiste reorganiseerimine on mõistlik.

„Arvan, et see oli lisaargument, mida oli vaja reformi tarvis,” sõnas Sütevaka direktor.

Töö näitab trendi

Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo kommenteeris kõnealust teadustööd, et igasuguseid pingeridu on hea alati lugeda, eriti veel kui oma kool tabeli esiotsas.

„Ühest küljest on rõõm suur, et Koidula kool on selles edetabelis Pärnumaa parim munitsipaalkool, teisest küljest vaadatuna tuleb igasugustesse edetabelitesse, mida viimasel ajal on usinalt koostatud, suhtuda väikese ettevaatusega,” märkis Kaldo.

Koidula kooli juht tõdes, et ehkki vilistlaste palgatabelis on koolid järjestatud, tuleb arvestada, et see näitab üksnes üldtrende ehk kas kooli lõpetanute keskmine sissetulek on kõvasti üle Eesti keskmise sissetuleku, lähedane keskmisele või tugevalt alla selle.

Et aga kooli kohta mõjutab juba väike analüüsi metoodika muutus, oleks esitatud järjestusest vale välja lugeda lähestikku asuvate koolide omavahelist pingerida.

Koidula kooliga seoses märkis Kaldo, et uuringu käsitletav periood võinuks olla laiem, nii saanuks teha sootuks paikapidavamaid järeldusi.

„Adekvaatse palgahinnangu saaksime, kui lõpetaja on vähemalt kolm–neli aastat töötanud, ka kuus aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist on Koidula koolile lühike aeg,” leidis Kaldo. „Meie kooli eesmärk on valmistada õpilasi ette kõrgkooliõpinguteks ja ideaalis peaksid nad lõpetama ka doktorantuuri, mis kestab neli aastat pärast magistrantuuri, ehk siis on gümnaasiumi lõpetamisest möödas kümme aastat.”

Andres Laanemets, Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor:

„Arvan, et see töö koostati eelkõige sellepärast, et Eestis on haridusreform kuum teema, et see on tarvis ära teha.”