Esmaspäeval testitakse kooliõpilasi

Foto: Urmas Luik

Esmaspäeva hommikul algab kaheksas Pärnu ja üheksas Pärnu maakonna koolis taas PISA ehk õpilaste hindamise test, mis kestab ühtejärge viis–kuus tundi.

PISA ehk Programme for International Student Assessment on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) toetatav rahvusvaheline õpilaste hindamise uuring. Testidega alustati 2000. aastal, tänavune on viies. Testis osalevad üle 60 riigi õpilased. Eestist osaleb testis 206 kooli, Pärnumaalt 17 kooli, teatas Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialist ja PISA Pärnumaa koordinaator Virve Laube.

PISA on maailmas kõige laiaulatuslikum haridusteemaline uuring, mis keskendub 15aastastele õpilastele. Hinnatakse noore valmisolekut iseseisvaks eluks, samuti tema saavutusi matemaatikas, loodusteadustes, probleemide lahendamisel, rahandusõppes ja lugemisoskust.

“PISAs osalemine on oluline seetõttu, et testi tulemused aitavad meil näidata, kui hästi Eesti õpilased on ette valmistatud õppimise jätkamiseks pärast kooli lõpetamist, selgitada välja tähelepanu nõudvad probleemid nii koolis, haridussüsteemis kui riigis, pakkuda võimalusi eri riikide õpilaste õpitulemuste ja õpikeskkonna võrdlemiseks,” selgitas Laube.

PISA on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring: viimases uuringus osales 68 riiki ja üle 400 000 õpilase. See toimub iga kolme aasta tagant ja uurib 15aastaste õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub taustateavet õpilase, tema pere ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjusi. Test näitab osalevate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi.

Eesti osales esimest korda PISA uuringus 2006. aastal, kui rõhuasetus oli loodusteadustel. Toona tegi testi 4865 õpilast: 2386 tüdrukut ja 2479 poissi, kes õppisid 127 eesti, 38 vene ning neljas kahe õppekeelega koolis. Õpilased sooritasid kahetunnise kirjaliku testi, täitsid taustaküsimustiku.

Eesti õpilased olid 5. kohal maailmas loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas; 13. kohal funktsionaalses lugemises ja 14. kohal matemaatilises kirjaoskuses.

Selgus, et üldiselt on Eesti laste lugemisoskus hea: 87 protsenti õpilastest on saavutanud vähemalt lugemise baastaseme, mis võimaldab neil efektiivselt osaleda igapäevaelus.

Poiste ja tüdrukute võrdluses tuli välja, et tüdrukud loevad paremini kui poisid ja seda nii eesti kui vene õppekeelega koolides.

Üldse aga loevad Eesti õpilased naudingu eesmärgil suhteliselt vähe. 44 protsenti neist loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52 protsenti õppuritest loeb selleks, et saada vajalikku infot. Lugemist pidas ajaraiskamiseks alla veerandi Eesti õpilastest, kuid koguni kolmandik eesti õppekeelega poistest.