Statistikaametis kokku löödud numbrid näitavad, et ehkki Pärnumaa pered pidid mullu oma väljaminekuid koomale tõmbama, viis toit siiski varasemast rohkem raha välja.
Linnas kulub enam eluasemele, maal bussi- ja autosõidule
20. aprill 2012, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui võrrelda pärnakate rahakotti ülejäänud Eesti inimestega, jääb see keskmisest õhemaks. Statistikaameti uuringu kohaselt kulutas leibkonnaliige mullu kuus keskmiselt 272 eurot, võrreldes varasema aastaga, oli see seitse eurot rohkem. Pärnumaa perede võimalused kulutada aga hoopis kahanesid: kui 2010. aastal kulutas siin üks pereliige 3265 eurot, siis mullu 3064, mis teeb 255 eurot kuus.
Kõige rohkem said raha välja käia Harjumaa elanikud, kus leibkonnaliikme kulud kuus olid 322 eurot, seevastu näiteks Põlvamaal kulutas leibkond ühe liikme kohta kuus 184 eurot.
Eesti keskmise leibkonna suurus on 2,3 inimest ja otse loomulikult mõjutab pere väljaminekuid laste arv. Lasteta leibkond saab lubada veerandi võrra suuremaid kulutusi inimese kohta.
Arvud näitavad sedagi, et pere tarbimist mõjutab oluliselt suurima sissetuleku tooja haridustase. Kõrgharidusega leibkonnapea puhul võis pere kuus kulutada liikme kohta 345 eurot, kesk- ja kutseharidusega perepeaga 241 ja alg- või põhihariduse korral 206 eurot kuus inimese kohta.
Pool perede eelarvest kulub toidule ja eluasemele. Toit ja mittealkohoolsed joogid moodustasid mullu leibkonna väljaminekutest 28 protsenti.
Pärnumaal kulus inimese toidule ja mittealkohoolsetele jookidele keskmiselt 75 eurot kuus ehk peaaegu kümme protsenti aasta varasemast enam. Üle poole toidurahast läks liha- ja piimatoodete ning teraviljasaaduste peale.
Eluase neelas leibkonnaliikme kohta 42 eurot kuus, seda on 2010. aastaga võrreldes pisut vähem, aga siin tuleb tänada sooja novembrit-detsembrit, mis ohjas küttekulusid.
Eluaseme puhul oli suurim kulu elekter, mis kuus viis 12 eurot leibkonnaliikme kohta. Olgu öeldud, et eluasemekulude hulka pole arvestatud eluasemelaenu makseid.
Kui Eestis keskmiselt on taas hakatud rohkem kulutama riietele ja jalanõudele, väljaspool kodu söömisele ja vabale ajale, siis Pärnumaa elanikud on kõiki neid kulusid pidanud koomale tõmbama. Näiteks väljassöömisele kulutas Pärnumaa leibkonnaliige mullu 65 ja aasta varem 90 eurot.
Tallinnas sööb inimene väljas aasta jooksul 133, aga Jõgevamaal 48 euro eest. Küll ostsid pärnumaalased mullu pisut rohkem ajakirjandust ja raamatuid.
Ehkki linnas ja maal on inimeste väljaminekud enam-vähem niisama suured, on kulutamiskohad erinevad, näiteks kulub linnas eluasemele leibkonnaliikme kohta kuus 11 eurot enam. Nii moodustavad eluasemekulud linnas 19 ja maal 15 protsenti eelarvest.
Samuti olid linnas suuremad väljaminekud riietele, tervishoiule, vabale ajale ja väljas söömisele.
Maal seevastu kulub bussi- ja autosõidule rohkem raha: vastavalt 15 ja kümme protsenti eelarvest.