Eesti riigile kuuluv Eesti Post võttis sel kevadel maha üle 300 kirjakasti, sest neisse sattus harva mõni kiri. Postimees kirjutas, et postifirma soov oli kõrvaldada isegi rohkem kaste, aga konkurentsiamet luba ei andnud.
Juhtkiri: Uhke postipoiss sõidab harvemini
20. aprill 2012, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel märtsis oli Pärnumaal 282 kirjakasti, siis 18. aprillist on neid 264.
Kirjade saatmine kahaneb üsna kiiresti. Kui 2011. aastal toimetas Eesti Post edasi üle 34 miljoni kirja, siis viis aastat varem oli kogus 61,1 miljonit. Viimasel kolmel-neljal aastal on kirjade saatmine vähenenud eriti jõudsalt. Oleme kõvasti kaotanud oma harjumusest saata ja saada kirju.
Raske öelda, kas kunagi jõuame sinnamaale, et kirja, eriti veel käsitsi kirjutatud kirja ehk kaardi saatmine muutub snobismiks või hakkab posti vahendusel suhtlemine tähendama staatust (saab seda endale hinnalt lubada). Aga ilmselt ei tule enam kunagi tagasi ajad, kui inimene leidis postkastist korraga kümmekond uusaastakaarti. Ja nii mitu päeva järjest.
Esiteks on kaart-ümbrik-mark kokku päris kallis. Teiseks on internetistumine muutnud suhtlemise palju lihtsamaks ja, mis peaasi, kiiremaks. Samuti on mugavam helistada. Järelikult peab pasunaga postiteenistus ennast koomale võtma.
Esialgu on Eesti Postist abi veel vanematele inimestele, kes elektri- ja veenäite eelistavad edastada paberkandjal. Osa pideva teenuse pakkujaid reklaamivad keskkonnasõbralikku lähenemist ja väljastavad elektroonilisi arveid, näiteks Ragn-Sells, Viasat.
Tõenäoliselt ei ole enam mägede taga aeg, kui paljudesse valdadesse jääbki vastavalt määrusele üks kirjakast, mida kindlatel päevadel tühjendab Eesti Posti volitatud isik, kes siis, kirjad paunas, liinibussiga maakonnalinna loksub.