Loodus teeb plaaniringe läbi aasta

Valge-toonekured alustasid juba jürikuu keskpaigas pereloomisega ja nüüd istub kureema ennastunustavalt pesas, et haududa välja järelkasv.

FOTO: Ants Liigus

Kaunitel kevadpäevadel on keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni spetsialistid hõivatud kaitsekorralduskavade koostamisega, mis mõnes mõttes meenutab plaanimajandust, sest ette tuleb mõelda kümme ja rohkemgi aastat.

Seda selleks, et säilitada võimalikult puutumatuna meie väikese koduriigi põlisväärtust, omapärast loodust. See tähendab ka teadlikku ja kavakohast alade majandamist, sest inimtegevus on vajalik näiteks ranna- ja puisniitude hooldamisel.

Kaitsekorralduskavade koostamise vajalikkust ja sellega loodus-, maastiku- või hooldusalal kaasnevaid kohustusi ning piiranguid selgitavad keskkonnaameti töötajad rahvakoosolekutel, kus huvilistel, maaomanikel ja maahooldajatel on võimalik saada küsimustele otsevastused.

Kaks peamist dokumenti

“Ega neile kokkusaamistele väga palju inimesi selgitusi saama tule, enamasti tullakse hiljem meile siia protesteerima ühe või teise piirangu vastu,” rääkis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee, rääkides neljast viimasest üritusest Tõstamaal, Koongas ja Pärnus Niidu maastikukaitseala kohta.

Lühidalt seletades on kaitsekorralduskava arengukavaline dokument, mis tugineb looduskaitseseadusele ja selle rakendusaktidele. Kavad kinnitab ametkonna peadirektor.

Merivee selgituse järgi koostavad kaitsekorralduskavasid keskkonnaameti spetsialistid, kuid neid tellitakse ka väljastpoolt, näiteks keeruliste ja mitme valdkonna tundmist vajavate ökosüsteemidega alade puhul. Hangetena tellitavaid kavasid rahastab Euroopa regionaalarengu fond ja tööd jälgib keskkonnaameti koordinaator.

Kavad koostatakse kindla ülesehituse järgi, neis on must valgel juhised, kuidas tagada kaitse-eesmärgiks olevad väärtused ja neile soodne ümbrus, plaanitakse ala külastusvõimalused ja uuringuvajadused.

“Kava ei sätesta uusi piiranguid, need kehtestab kaitse-eeskiri,” mainis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jana Galadi.

Kui kaitsekorralduskava koostades ilmneb vajadus ala kaitsekorda muuta, tuleb enne koostada kaitse-eeskiri, see avalikustada ja oodata valitsuse otsust.

Nii et kaitsealade kaitset tagavadki peamiselt kaks dokumenti, need on kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.

“Homse peale ei saa mõelda ilma ülehomsele mõtlemata,” ütles Merivee ja tõi näiteks käsiloleva Tõstamaa maastikukaitseala kava, mille koostab OÜ Consultare.

“Tõstamaa maastikukaitsealal tuleb hoida rannaniite ja poollooduslikke kooslusi, seal pesitsevad niidurüdi, kurvitsalised, niiduvärvulised, kasvavad käpalised, rand-tarn, emaputk,” loetles Merivee paikkonna haruldusi.

Galadi jutu järgi on oluline, et hooldatud rannaniitude ja põldude kõrval oleks loodushuvilistele tähistatud rajad ja kohad, kus avaneksid kaunid vaated ümbrusele.

“Veel säilinud rannaniitude säilitamiseks on Tõstamaa rannaniidud arvatud Euroopa Liidu elupaigadirektiivi erilist tähelepanu vajavate looduskoosluste hulka, mille kaitse on vajalik kogu Euroopas,” kinnitas Galadi.

Käsikäes ja toetustega

Kaitsekorralduskavad koostatakse enamasti kümneks aastaks, lühem ajaperiood on kolm aastat. Merivee sõnade kohaselt hinnatakse kava järgi, kuidas on lühema või pikema aja jooksul kavandatud tööde-tegemistega õnnestunud loodusväärtusi säilitada ja mida edasi teha, sest ajalises mõttes on mõeldud 30 ja 50 aasta peale.

“Kohtumistel selgitame, millised võimalused on maaomanikel või hooldajatel saada toetust, kuid taastamise raha ei saa, kui ei ole ala kaitsekorralduskava, sest selle järgi on selge, kas niita näiteks pilliroog maha või taastada hoopiski lõukasüsteem,” rääkis Merivee vastutuse ja ülesannete jagunemisest.

Aga on alasid, kus loodus ise ennast säravalt esitleb, näiteks Lemme jõe hoiualal, ning kaitsekorralduskavaga ei plaanita selle veepeegli ümbrust kuidagigi inimkäega muuta.

“Üks selliseid alasid on vastu Läti piiri Kivikupitsa, omapärase kivikülviga ligi 30 hektari suurune ala kesk eri metsatüüpe, sinna satuvad vaid huvilised ja turiste sinna suunama ei pea, kogu kavandatav tegevus piirdubki ala tähistamisega,” selgitas Galadi.

Pärnu piiresse jääb Niidu maastikukaitseala, mille kaitsekorralduskava üle jüripäeva järel avalikult aru peeti. Paraku olid kohal ametkondade esindajad, nagu ei puudutaks 150aastaste puistute ja uhtorgude säilitamine kedagi teist.

“Niidu metsas on prügistamise probleem, kui võsakardin on ees, püütakse selle varju prahti maha puistata, aga kui ala on rohkem avatud, vaated avatud metsale ja jõele, jääb selliseidki probleeme vähemaks ning teadmised loodusest paraneksid, sest Niidus on vääriselupaigad, mitte võpsik, ning kui tegijatega on asjad läbi mõeldud, leitakse võimalused,” arutles Merivee.

Pärnumaal on alustatud riigihankega 13 ala kaitsekorralduskava koostamist, peale selle kümmekond kava, mida sel aastal valmistavad ette keskkonnaameti enda asjatundjad.

Paljude alade jaoks on see omamoodi inventuur loodusväärtustele, mis määrati üleeuroopalise loodushoiualade võrgustiku Natura 2000 linnu- ja loodusdirektiivide järgi. Seega esimene kümmeaastak, et vaadata, kui vastutustundlikud oleme olnud keskkonna suhtes.

Loodusväärtused pole ju muutumatud, elupaikade seisund muutub. Mõnel juhul paremaks, näiteks vanades metsades, aga vahel halvemaks, näiteks poollooduslike koosluste puhul, millele pole suudetud hooldajaid leida.

Pärnumaal alustatavad kaitsekorralduskavad

Peatselt töösse tulevad kaitsekorralduskavad, mille puhul koostööpartner on leitud riigihankega.

Kaitsekorralduskava ja periood aastates:

* Kaisma loodusala, 2013-2022

* Pärnu lahe hoiuala, Kihnu loodusala ja Sorgu loodusala, 2015-2024

* Lavassaare looduskaitseala, 2013-2022

* Lindi looduskaitseala, Lindi hoiuala ja Pottsepa must-toonekure püsielupaik, 2013-2022

* Mõrdama hoiuala, Viluvere metsise püsielupaik ja Tootsi must-toonekure püsielupaik, 2013-2022

* Nigula ja Sookuninga looduskaitseala, 2014-2023

* Nätsi-Võlla hoiuala ja Nätsi-Võlla looduskaitseala, 2013-2022

* Pärnu jõe hoiuala ja Reiu jõe hoiuala, 2013-2022

* Raespa hoiuala, 2013-2022

* Saarjõe maastikukaitseala, 2013-2022

* Taarikõnnu looduskaitseala ja Aleti must-toonekure püsielupaik, 2013-2022

* Tõhela-Ermistu hoiuala ja Tõhela-Ermistu looduskaitseala, 2013-2022

* Varbla hoiuala ja Varbla merikotka püsielupaik, 2013-2022.

Andmed: keskkonnaamet

Tagasi üles