Viinis mäkerdati punamonumenti

Memoriaal langenud punaväelastele on Viinis kannatada saanud varemgi. Foto: Internet

Päeval, kui Punaarmee sisenemisest Austria pealinna möödus 67 aastat, kallati kesklinna nooblil Schwarzenbergi platsil mälestussambale lakkvärvi.

Monumenti ei mäkerdatud sugugi esimest korda.

Venemaa Föderatsiooni suursaadik Sergei Netšajev ütles Austria uudisteagentuurile APA: ”See on rünnak meie ühise ajaloo vastu.“ Eelmisel aastal päev enne Teise maailmasõja võidupäeva toimus samalaadne aktsioon.

Venelaste monument

Punaarmee kangelasmälestussammas, mida austerlased kutsuvad ka venelaste monumendiks, püstitati 1945. aastal, mälestamaks 17 000 punaarmeelast, kes lahingus Viini all kaotasid oma elu. Ausamba joonise tegi major S. Jakovlev, leitnant M. Intesarjan valmistas sellest mitu maketti juba enne lahingut: 20 meetri kõrgusel sambal seisab punaarmeelane Nõukogude Liidu lipu ja vapiga, üle õla on ta visanud automaadi. Sammast raamivad kaheksa meetri kõrgused sambad, millel on Sergei Mihhalkovi luuletus, samuti kaks tsitaati Stalinilt.

Mälestussamba püstitamiseks kasutati nii austerlasi kui Saksa sõjavange. Punaarmee sõduri valamiseks kulus 15 tonni pronksi, samba tarvis toodi 300 kuupmeetrit Engelsbergi marmorit. Schwarzenbergi väljaku lõunaosa kandis 1946. aastani Stalini platsi nime.

Mälestussamba avamisel kõneles Austria tollane riigikantsler Karl Renner, kes seisis raske ülesande ees. Ühelt poolt pidi ta väljendama NLile tänu Austria vabastamise eest, samal ajal ei tohtinud ta oma kiidusõnadega liialdada, kuna lääneliitlased oleksid muidu arvanud, et kantsler on venelaste marionett.

Venemaaga sõlmitud lepingu kohaselt on Viini linnavalitsus kohustatud kõnealust mälestusmärki valvama ja restaureerima. Viimati korrastati seda 2009. aastal.

Herneausammas

Sõdurite jäänused, mis olid maetud ausamba alla, sängitati hiljem Viini keskkalmistule. Algul mälestusmärgi ees seisnud tank viidi Viini sõjamuuseumisse.

Kohalikud nimetavad Schwarzenbergi monumenti herneausambaks. See nimetus tuleb tõenäoliselt NLi abiaktsioonist: 1. mail 1945 andis Stalin käsu jagada nälgivatele Viini elanikele 1000 tonni herneid.

Ausammas on leidnud koha Austria kriminaalajaloos. 1947. aastal võeti kinni kaks 19aastast noormeest ja 25aastane naine, kes väidetavalt plaanisid mälestusmärgi õhkulaskmist.

Pärast noorte süüdimõistmist kirjutas siseminister Oskar Helmer alla neile armuandmise otsusele. 1958 leiti mälestusmärgi tagant naise laip. Oletatav mõrvar mõisteti kohtus aga õigeks.

1962 avastati monumendi juurest kott lõhkeainega. Jäljed viisid Itaaliasse, mitu kahtlusalust peeti kinni. Peasüüdlane mõisteti ligi kümneks aastaks trellide taha, kuid suri peagi pärast süüdimõistmist. Tema kaaslased mõisteti tingimisi vangi.

Teise maailmasõja aegsete liitlaste okupatsioon Austrias lõppes 1955. aastal.

Omariikluse taastamise hind oli Austria eemalejäämine sõjalistest liitudest.