Eile anti Tori Püha Jüri Eesti sõjameeste mälestuskirikus Pärnumaa koolide poolteiselesajale õpilasele kätte riigikaitseõpetuse kursuse läbimist tõestavad rinnamärgid ja tunnistused.
Riigikaitseõppurid lõpetasid kursuse
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
5. mai 2012, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda nii mastaapselt korraldatud üritusest jäi kõrvale vaid Tõstamaa keskkool: seal riigikaitseõpetust ei õpetatud.
„Kallid noored! Ärge õppige petma, valetama, õpime tegema õigust,” pani kirikutäiele õpilastele südamele kaplan Eduard Kakko. „Parim riigikaitse on armastada inimest enda kõrval ja kui sa seda julged teha, kui oled seda õppinud tegema, võid ennast kõrvutada väärikatega, kes on toodud siin kirikus aukohale, kelle kangelastegusid on riik tunnustanud Vabaduse Ristiga.”
Verega võidetud riik
Riigikaitseõpetuse valikkursuse lõpetajaid tervitanud Tori kiriku taastajate ühenduse esimees, Pärnu linnavolikogu aseesimees Jüri Kask tuletas noortele meelde, et riik, mille kodanikud nad on, ei kantud meie eelkäijatele kandikul ette, vaid eestlaste oma riik on välja võideldud vere hinnaga.
„Ma ei väsi kordamast, et võit Vabadussõjas, mille tulemusena Eesti iseseisvus, on meie rahva viimase tuhande aasta kõige suurem saavutus,” ütles Kask. „Tänan teid selle eest, et olete endas leidnud otsustavust ja julgust õppida riigikaitset.”
Eeldada võib, et eriti oli Kase tunnustus mõeldud tosinale Vene gümnaasiumi õpilasele, kuid ka Vändra gümnaasiumis ja Häädemeeste keskkoolis riigikaitsekursuse läbi teinutele, ehkki mõlemast koolist oli neid Torisse tunnistuse järele tulnud üksnes kolm.
„See oli vaheldus rutiinsele õppimisele, andis arusaama distsipliinist, kehalist tegevust,” hindas riigikaitseõpetuse kursusi Marren Tiivits Koidula koolist. „Nüüd tean, milles seisneb riigikaitse.”
Ehkki neiu põhikooliaegne plaan minna täiskasvanuna teenima kaitseväkke pole enam nii kindel kui aastate eest, ei välistanud Marren mõtte realiseerimist. Liiati on tal kõige paremad mälestused varakevadisest välilaagrist Potsepal.
Eluks vajalikud oskused
Riigikaitseõpetuse atraktiivsema poole tõi esile ka Lääne kaitseringkonna ülem Margus Rebane. Iseäranis olulised on noori kokku toovad üritused, olgu see siis välilaager või riigikaitseõpetuse kursuse läbimist tõestavate rinnamärkide ja tunnistuste üleandmine praegu, kui ühe piirkonna noori ühendavaid ettevõtmisi niisama hästi kui pole.
„Meil olid omal ajal suvepäevad, kooli malevalaagrid, õpilasmaleva ja üliõpilaste ehitusmaleva süsteemid, mida tänapäeval enam pole. Kui veel nõukogude aega meenutada, siis olid sõjaväelaagrid, aga need olid ainult poistele – nüüd on laagris ka tüdrukud,” tõdes Rebane. „Tänapäeval on selles valdkonnas arenguruumi maa ja ilm, peaasi, et oleks fun, mõnus ja positiivne ja annaks natuke kogemust.”
Pealegi pole uudis, et kogemused on elutarkuse allikas.
Kohe kindlasti ei maksa arvata, et riigikaitseõpetuse eesmärk on sõjardeid ette valmistada. Pigem on kõnealune distsipliin koolis hoopis muuks.
„Elame ju nii superheal ajal, et arusaam sõjast hakkab kaduma: enam pole vanaisasid, kes oleksid sõjas käinud,” tõdes Rebane. „Selline kursus haridussüsteemis on võimalus valikainena saada mingit teavet, mis see riigikaitse üldse on, võimalus saada väikesi eluks vajalikke oskusi.”
Riigikaitseõpetus
2011/2012. õppeaastal õppis Eestis riigikaitseõpetust 137 kooli (124 gümnaasiumi, 13 kutsekooli) umbes 2800 õpilast. Kursuse lõpetanud õpilasele antakse pidulikult üle riigikaitseõpetuse rinnamärk.
Riigikaitseõpetuse kursuse pikkus on 70 õppetundi, millest 35 toimub klassiruumis ja ekskursioonidel, 35 tundi praktilises välilaagris.
Andmed: kaitseministeerium