Eelmisel nädalal Pärnus toimunud haridusjuhtide aastakonverentsil “Haridusjuhi väljakutsed” esines ettekandega “Kuidas laste ja noorte virtuaalmaailmas tegutsemist mõista ja suunata?” Eesti infotehnoloogia kolledþi õppejõud ja visionäär Linnar Viik.
Linnar Viik: Täiskasvanud on internetis immigrandid
18. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internet on tänapäeva noortele niisama tavaline kui elekter või televiisor, vanemad aga on murelikud, kuidas lapsi kaitsta virtuaalmaailma ohtude eest. Kuigi teemast on palju räägitud, hämmastavad avalikkust üha uued internetipettuste ja -skandaalide juhtumid.
Miks on lastele ja noortele internet nii tähtis? Kuidas mõista laste ja noorte vajadust virtuaalmaailma ja -suhtluse järele, et neid juhendada ja suunata päriselus?
Eesti infotehnoloogia kolledži õppejõud Linnar Viik: infoühiskonnas on põlisasukad ja immigrandid. Meie, täiskasvanud, oleme immigrandid, põlisasukad on need noored, kes on sündinud, ühes käes arvutihiir ja teises mobiiltelefon. Neile on internet niisama loomulik nagu meile elekter. Täiskasvanud tavaliselt lähevad internetti, et oma vajalikud toimingud ära teha, noored aga elavad selles, internet on sotsiaalne suhtluskeskkond ja lahutamatu osa nende elust.
Rääkisin oma ettekandes võrgupõlvkonna väärtushinnangutest eri uuringute põhjal, mis on tehtud mitme riigi noorte seas. Noored hindavad valikuvabadust, mitmekesisust, koostööd, lõbu ja inforikkust. Püüdsin tuua analooge kooliprogrammist: kas muutuste suhtes üsna inertne koolisüsteem pakub noortele analoogseid väärtusi?
Mida aeg edasi, seda vähem teame, milliseid teadmisi ja oskusi on noortel tulevikus vaja, kui nad on koolid lõpetanud, astuvad tööturule ja peaksid ühiskonda edasi kandma.
Kindlasti on vaja koostööoskusi, sest mida aeg edasi, seda vähem näeme üksikisiku oskustel põhinevaid töid või edukalt hakkamasaamise mudeleid. Koolieluski on oluline aspekt kaasinimestega koostöö valmidus, individuaalse õppimisega võrreldes peaks õppeprogrammi lisama palju rohkem ühisülesandeid ja arendama ühist töötegemiskultuuri.
Kuidas peaks kool infoühiskonnas noori õpetama? Kuidas õppimise vastu huvi säilitada?
Tähtis on aru saada, et õppimine ei lõpe pärast kooli, vaid kestab kogu elu. Kooli roll on õpetada inimesi õppima, ise endale küsimusi püstitama ja neile nii ise kui koostöös teistega vastuseid otsima.
Kool peaks andma kõik, et noored oleksid valmis maailmas hakkama saama. Meie, täiskasvanud, pole maailma oma lastele valmis ehitanud ja me ei saa olla kindlad, et meie ehitatu on püsiv. Kõik muutub kogu aeg ja noored hakkavad omakorda maailma muutma.
Palju on räägitud ohtudest internetis, kuigi otseselt noorte teadmatust ära kasutades toimepandud kuritegusid veel väga palju pole. Kas teie meelest reageerib meedia nende juhtumite kajastamisel üle?
Minu arvates ei reageerita üle. Vanemad teadvustavad liiga vähe, kuivõrd tähtis on noortele inimestele internet ja kui palju nad seal võivad haavata saada. Kindlasti tuleb ennetada probleeme ja rääkida virtuaalmaailma ohtudest.
Noored saavad interneti- ja arvutitehnoloogiatega väga hästi hakkama, on vanematest tunduvalt targemad ja õppimisvõimelisemad, kuid vahel ei saa nad iseendaga hakkama. Nad võivad küll teada kõiki ohtusid, ent tihti ei osata ümbritseva maailma situatsioonidega hakkama saada, ei teadvustata endale oma isikuandmete ja privaatsusega seotud küsimusi.
On väga oluline, et noored saaksid infoühiskonnas turvaliselt üles kasvada, samuti nagu peame normaalseks, et meie tänavad oleksid turvalised.