Tartu Ülikooli raamatukogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja katuse ümberehituseks ning akende-uste vahetuseks kulub umbes pool miljonit eurot kavandatust rohkem.
Ülikooli raamatukogu remont kallineb
11. mai 2012, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CO2-saaste kvoodi müügist laekuva raha eest plaanis AS Riigi Kinnisvara tellida Tartu Ülikooli raamatukogule energiasäästutöid 4,4 miljoni euro eest. Kahe hanke kokkuvõttes kerisid aga odavaimad pakkumised hinna umbes viie miljoni euroni, mis tähendab, et Riigi Kinnisvara ootab ligi 550 000 euro maksmist ülikoolilt.
Tartu Ülikooli kantsler Andres Liinat kinnitas, et ülikoolil on lõviosa sellest summast reservis, muist aga hoidis Riigi Kinnisvara ise kokku ülikooli Kääriku spordibaasis seinasoojustuse mahtu kärpides.
Kaks Merkot lisaks
Mullu tunnistas Riigi Kinnisvara TÜ raamatukogu esimese remondihanke nurjunuks, sest odavaim pakkumine ületas eeldatud kuni 4,4 miljoni eurost pakkumist 1,8 miljoni euro võrra. Odavaim pakkumine oli 6,2 miljonit eurot, üks firma rehkendas raamatukogu lisasoojustamise ning kütte- ja ventilatsioonitööde kogukuluks lausa 8,7 miljonit eurot.
Riigi Kinnisvara otsustas seejärel jagada tööd kaheks – ventilatsiooni- ja katusetöödeks ning küttesüsteemi ja akende-uste väljavahetuseks –, korraldades kummagi peale omaette riigihanke. Esimese võitis 4,1 miljoni euroga Merko Ehitus, ehitus läks selle alusel lahti aprilli teises pooles.
Teisele riigihankele laekus 21. märtsiks kaks pakkumist. Teisipäeval sõlmis Riigi Kinnisvara akende-uste ja küttesüsteemi peale lepingu ühispakkumise teinud Merko Infra, Merko Ehitus Eesti ja Merko Ehitusega. Kolmik pakkus tööde hinnaks üle 846 000 euro, koos käibemaksuga tuleb tellijal välja käia üle miljoni euro.
Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei pea ülikool rohkem kui poolt miljonit eurot tarvilikku lisaraha millegi muu arvelt hammustama.
Liinat märkis, et juba kaks aastat on ülikooli kapitalieelarves reservina ligi 400 000 eurot, mis jäi 2011. aastal kulutamata, kui ülikool kuulutas nurjunuks raamatukogu tervikprojekteerimise konkursi.
Ka jäi CO2-kvoodi raha üle Kääriku spordibaasis, kus uuendati küttesüsteemi, vahetati aknaid, soojustati katuseid ja seinu. Soojustamata jäeti söökla-konverentsihoone muinsuskaitsealune telliskivisein, sest nähti, et see ei anna märkimisväärset energia kokkuhoidu.
Mürast pole pääsu
Raamatukogus oli eile umbsevõitu, sest vana ventilatsioon enam ei tööta, uut pole aga veel paigaldatud. Aeg-ajalt kostis humanitaarteaduste lugemissaali suruõhuvasara tärinat. «Kui ehitatakse, siis mürata ei saa,» sedastas raamatukogu direktor Malle Ermel. «Alternatiiv oleks maja kinnipanek, aga siis oleks lugejate pahameel kindlasti suurem.»