Valter Parve: Lõuad pidada ja edasi laulda!

Valter Parve. Foto: Henn Soodla

See tähendab, et sinu arvamust ei küsita, et parteiline mõistus otsustab parimal moel omaenese tarkusest selle üle, mis kellelegi hea on. Keskerakondliku Pärnu linnavalitsuse eelmine koosseis kaotas ära kombe, kus kultuuriraha jagamise üle peeti nõu kultuurinõukodade liikmetega, nende kaudu sai olulises otsustamises osaleda linna üle 40 asjatundliku kultuuriinimese. Selle asemele tekitati komisjon. Volikogu ees otsust kommenteerides nimetas toonane abilinnapea Margus Tammekivi seda “sammuks osalusdemokraatia suunas”.

Tühi võib tüli majja tuua

Volikogu haridus-ja kultuurikomisjoni viimasel (17.02.) koosistumisel andis linna kultuurijuht Jana Moosar üsna põhjaliku ülevaate olukorrast ja probleemidest, võrdles Pärnut ülejäänud Eesti suuremate linnadega. Komisjoni mõne liikme arvates oli avanenud pilt šokeeriv, mina asja veel nii tumedates värvides ei näe.

Aga olukord võib hulluks minna, kui kahanevate võimaluste tõttu tülid paisuvad, kui kaob vähimgi üksmeel. Juba praegu on kaks ürituste suurkorraldajat - kontserdibüroo ja kohalik filharmoonia - eriarvamusel nende tegevuse rahastamise suhtes. Linna kultuurivaldkonda ootavad olulised kärped ja tingimata oleks nappide vahendite jagamisel vaja nõu pidada nendega, keda otsused puudutavad.

Võtsin ühendust linna viie tuntud ning teeneka kultuuri- ja spordiinimesega, et küsida, kuivõrd on neid kaasatud arutellu tegevus- ja muude toetuste kärpimise üle.

Vastus oli üksmeelne: “Pole osalenud, loeme ajalehest.” Ja minu arvates on šokeeriv just see mittekaasamine ning teadmatuse ja umbusu tekitamine tegijate seas. Raskete aegade üleelamiseks oleks hädasti tarvis üksmeelt või vähemalt koostegutsemist. Millal teid viimati kokku kutsuti?

Rokifestival või viiulimäng?

Komisjoni üks teemasid oli linna suurüritused: nende vajalikkus ja koht kohalikus kultuurielus. Teatud kadedusega mainiti Viljandit ja Rakveret ning avaldati lootust, et ehk sünnib ja kosub Pärnuski midagi sellist, mille pärast nii kohalik kui turist kodunt välja tahavad tulla.

Vaatamata sellele, et osale pühendunud eestvedajatest on selgelt märku antud mujale minna ja sellega teisigi hoiatatud, toimub Pärnus ikkagi ettevõtmisi, mis päris kindlasti rahvusvahelise festivali mõõdu välja annavad ning rahutu unega linlaselgi magada lasevad. Nii suupilli- kui akordionimuusika festival on juba praegu seda mahtu ja kvaliteeti, et toovad kaugemalt huvilisi ja täidavad mõneks päevaks linna etendusekohad. Puudu jääb ilmselt linna huvist (ma ei mõtle raha) välja arendada oma laiemat huvi pakkuvad esindusüritused. On tegijad, on huvi, on Raimond Valgre legend, jõudu kokku saada!

Kodanikuühiskond Pärnumaal 2008

Sellenimeline ilusa kujunduse ja olulise tähendusega raamat on ilmunud. Tänu tegijatele! Ainult pealkirjaga ei saa rahul olla. See ei ole kodanikuühiskonna tunnus, kui kodanikud laulukooris, tantsurühmas või käsitööringis ja spordiklubis koos käivad, sama tehti Vene ajalgi ja tehakse tõenäoliselt tänapäeva Põhja-Koreas.

Kui linnavalitsus ja selle talla all olev volikogu tõstavad sadama Jannseni tänavast Vana-Pärnu külje alla ega peagi vajalikuks sealtkandi rahvaga elukeskkonna võimalikku halvenemist jutuks võtta, pole korrektne jätta tubli seltsielu näitel muljet edenevast osalusdemokraatiast.

Kodanikuühiskonna vältimatu eeltingimus on, et inimesed saavad osaleda end puudutavate otsuste tegemisel, et neid informeeritakse, nende arvamust küsitakse ja kuulda võetakse.

Kodanikuühiskonnast Pärnu linna näitel saab rääkida näiteks alles siis, kui kultuurikärped ja muud olulised otsused selle valdkonna inimestega läbi arutatakse. Kui kogu kultuuriüldsus on kaasatud 7. mail Pärnus toimuva rahvusvahelise kultuurikonverentsi ettevalmistusse sellisel kombel, et meie enda kitsaskohad saavad läbi arutatud. Kui ei, jääbki üle nõustuda vahva sõdur Švejki Esimese ilmasõja aegse seisukohaga, mis pisut kohandatud kujul on käesoleva loo pealkirjaks.