Hans Soll: Külma kevade kuumad päevad Sindi paisul

Hans Soll. Foto: PP

Algatusrühmaga “Sindi pais” liitus kümme ühiskondlikku organisatsiooni ja ühingut kogu Eestis. Selle põhjustas Sindi paisu hüdrosõlme rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise avalik arutelu 6. aprillil.

Koosoleku reglement piiras käsitletavate küsimuste ringi: roheline tuli anti vaid energiatootmisele, loodussõbralikumatele kala läbipääsude lahendustele oli punane tuli.

See sai võimalikuks tänu keskkonnamõju hindamise seaduse sättele. Nimelt on energiatootmise taotlejal AS Rajul õigus nõuda keskkonnamõju hindamist ainult oma kavandatava tegevuse puhul.

Sindi paisu ümarlaud

Aktsiaseltsist arendaja tellib ja maksab kinni eksperdid, kes annavad oma hinnangu keskkonnamõjude kohta vastavalt plaanitavale tegevusele, ja keskkonnamet eksperthinnangu põhjal kas annab loa energia tootmiseks või keeldub vee erikasutusluba väljastamast. AS Raju on valinud eksperthindajaks Ramboll Eesti ASi.

Selline ”kes maksab, tellib muusika” käsitlus oli enamikule kohalolijatele arusaamatu, tekitas rohkesti küsimusi ja kaksipidi arusaamu.

Vastuse saamiseks korraldati Sindi linnavalitsuse ruumes paisu ümarlaud. Kohal olid Eesti harrastuskalastajate liidu esimees Hendrik Tõntsberg, Eesti loodushoiu keskusest Jaak Tambets, AS Eesti Forellist Tauno Jürgenstein ning klubide esindajad, kõige kaugemalt Lõuna-Eesti kalastajate klubi, Emajõe Nupuklubi ja meie algatusrühma esindus.

Ümarlauas osalesid Sindi linnapea Marko Šorin ja Sauga vallavanem Priit Ruut. Põhiküsimus oligi probleemi põhisuuna kohta, nimelt Euroopa Liidu raamdirektiividest möödavaatamine ja arendaja tegevusega nõustumine Pärnu ja Viljandi regiooni keskkonnaametis.

Elektrienergia tootmine ei ole riiklik prioriteet, paisu säilitamine samuti mitte. See on kolme mehe era-ärihuvi.

Ramboll Eesti AS vaatas läbi 6. aprilli avalikul arutelul esitatud küsimused, tehtud parandused ja muudatusettepanekud, saatis projekti koos vaevalt näputäie muudatustega tagasi keskkonnaametile heakskiitmiseks. 12. maiks pidi projekt olema kinnitatud.

Ümarlaud kritiseeris keskkonnaministeeriumi, kes sundriigistamise ettepanekutest on oma vastuskirjades mööda hiilinud. Ministeeriumi lubatud ajaks menetletav veeseaduse muudatus vaevalt Toompeale jõuab. Seda kinnitab informatsioon selle muudatuse menetlemise venimise kohta.

Miks on 2006. aastal välja antud valitsuse määrus Sindi paisu kalapääsu kohta tänini täitmata?

Miks on keskkonnaministeerium kavandanud kõne all oleva tegevuse lõpetamise ajaks, mis ei taga 2013. aasta 1. jaanuariks paisul kalapääsu avamist?

Miks on ohtu seatud järgmisegi ELi direktiivi tähtaeg 2015. aastal, sest lõheliste noorjärke ei saa jõkke lasta, kuna pais tõkestab nende liikumist. Need ja muud küsimused esitas ümarlaud valitsuse juhile ja riigikogu keskkonnakomisjonile.

Ümarlaual on valminud üleriikliku allkirjade kogumise algatus, et toetada Sindi paisu mahavõtmist ja selle asendamist loodusliku kärestikuga.

Algatuse pealdises minnakse isegi kaugemale ja nõutakse vee-energia taastuvenergiate hulgast täielikku väljaarvamist selle kalastikku tapva toime tõttu.

Tänapäeva kalateadlased nimetavad vee-energiat veriseks.

Keskkonnakomisjon tuleb

10. mail helistas siinkirjutajale riigikogu keskkonnakomisjoni nõunik Viivi Aleksejev ja andis teada, et 18. mail ootab keskkonnakomisjon meie algatusrühma kohtumisele Sindi linnavalitsuses. Komisjoni poolt tulevad esimees Tõnis Lukas, väljasõiduistungi algataja Annely Akkermann, Karel Rüütli, Jaanus Tamkivi ja Rein Vahtra.

Algatusrühm läheb kohtuma laiendatud koosseisuga ja esitab põhjalikult argumenteeritud seisukoha.

Kavas on teavitada kõrget komisjoni probleemi sotsiaal-psühholoogilisest mõõtmest, mis riivab valusalt avalikkust.

Kõneks võetakse seegi, et riigivõim ei kaitse oma riigi alamat, kellel ikkagi peaks olema õigus peale muu riigile kuuluvale veeressursile ja kallasrajale, kus kehtib igameheõigus.