Kevadpäike küttis mere ujumiskõlblikuks

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed julged käisid Pärnus juba teisipäeval ujumas, kuigi merevesi oli seal 16 kraadi ringis.
Esimesed julged käisid Pärnus juba teisipäeval ujumas, kuigi merevesi oli seal 16 kraadi ringis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimasel paaril päeval on mõnel pool olnud merevesi ujumissoe ehk 18 kraadi ringis ning merefüüsik Tarmo Soomere kinnitusel on selle põhjuseks pikad päikselised päevad.

«See on rannaefekt. Madal vesi, nii meetri-paari sügavune, soojeneb ennekõike päikese käes, mitte läbi õhu,» selgitas akadeemik Tarmo Soomere ning kinnitas, et paarimeetrine veekiht soojeneb kiiresti. Veetemperatuur, mida meres mõõdetakse, sõltub aga ennekõike tuule ja merepinna hoovuste suunast.

«Kui tuul puhub nii, et pinnahoovus on suunatud rannast eemale, siis läheb vesi kohutavalt külmaks, nagu meil vahel augustikuus on olnud. Praegu on lugu teisipidi, tuul on selline, et nõrk pinnahoovus on suunatud ranna poole ja soojenenud vesi püsib ning seda ei kista kaasa avamerekeeristesse,» selgitas ta.

Küsimusele, kaua nii soe vesi võiks püsida, ütles teadlane muheledes, et tuule peamiseks iseloomuomaduseks on see, et ta muutub pidevalt. «Piisab üsna nõrgast, 5-6 m/s, aga valest suunast puhuvast tuulest, et see viiks pinnavee rannast ära ja tuleks tagasi 10- ja 8-kraadine vesi. Aga seda ette prognoosida on praktiliselt võimatu,» kinnitas ta. Nii, et need, kes kannatavad 18-kraadises vees ujuda, peaksid seda võimalust kohe kasutama, sest homme võib olla juba hilja.

Soomere sõnul ei ole ebatavaline, et merevesi on maikuus nii soe. «See eeldab, et peaks olema nädal või paar päikest,» rääkis ta. Päike käib praegu aga nii kõrgelt kui juuli keskpaigas.

Heltermaal oli merevee keskmine temperatuur 24 t jooksul 18 kraadi, Pärnus 16,7, Haapsalus 17, Pirital 13
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles