Pärnu linnavõim rikub korruptsioonivastast seadust

, Pärnu linnavolikogu liige (IRL)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ago Kalmer.
Ago Kalmer. Foto: PP

Oma ettepanekuga Pärnu linnavolikogu majanduskomisjonis olen pälvinud nii ajakirjaniku kui lugupeetud linnapea tähelepanu, mistõttu pean vajalikuks selgitada lugejatele ettepaneku sisu ja volikogus toetuseta jäämist laiemalt.

2009. aasta kohalikel valimistel oli Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimiskampaania üks olulisemaid valimislubadusi depolitiseerida linnale kuuluvate ettevõtete juhtimine. Nimetatud lubadus oli IRLi Pärnu linna kampaaniajuhi Raul Sarandi arvates nii tähtis, et see esitati lausa doktriinina.

Depolitiseerimine

Mis on depolitiseerimine ja miks on vaja linnaettevõtete juhtimine depolitiseerida? Me kõik mäletame, kuidas ekslinnapea Vello Järvesalust, Ukraina Vabariigi aukonsulist, koalitsiooninõukogu esimehest ja linnaettevõtte juhist, sai ühtäkki kurjategija. Kuidas sai selline asi juhtuda ja millised asjaolud selleni viisid?

Põhjus on personaalse võimude lahususe printsiibi eiramine. Ühe ja sama isiku poolt samal ajal kahe võimuharu funktsiooni täitmine on oma olemuselt vastuoluline.

Riigikohus on personaalset võimude lahususe põhimõtet selgitanud huvide konflikti kaudu järgmiselt: “Kui üks isik täidab samaaegselt riigivõimu kahe haru funktsioone ja tema tegevust tasustatakse mõlemalt poolt, siis võib see põhjustada eetilise ja huvide konflikti täidetavate võimufunktsioonide ning sellest johtuvalt ka isiklike ning avalike huvide vahel.

Huvide konflikt kui olukord, kus riigiametnik üheaegselt täidab olemuselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib põhjustada minetusi tema ametikohustuste täimisel ja võib luua eeldused korruptsiooniks. Huvide konflikti peab vältima kõigis riigiametites“ (riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumi 2.11.1994 otsus asjas number III-4/1-6/94, punkt 2).

Järvesalu polnud ühtaegu ainult linnavolinik ega volikogu enamuse juhtorgani ehk koalitsiooninõukogu esimees, vaid samuti linna äriühingu juhatuse liige.

Tema juhtimisel otsustati volinike enamuse (koalitsiooni) otsused, sealhulgas otsus jätta toetamata IRLi ettepanek umbusaldada linnapea Mart Viisitamme. Samal ajal pikendas linnavalitsus koalitsiooninõukogu esimehe juhitava linnale kuuluva äriühingu juhatuse liikme volitusi.

Ametite ühitamatus

Ametite ühitamatuse puhul ei tohi üks isik samal ajal omada kahe eri võimu volitusi. Ametite ühitamatuse eesmärk on vältida huvide konflikti. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 4. paragrahvi alusel on omavalitsusorganiteks 1) volikogu – kohaliku omavalitsuse esinduskogu ja 2) valitsus – volikogu moodustatav täitevorgan.

Võimu teostatakse kahe eri võimu volitustega omavalitsusorgani kaudu. Volikogu liige täidab oma ülesandeid vaba mandaadi põhimõtte järgi, esindades nii enda valijate huve kui teostades võimu kogu omavalitsuse elanike esindajana. Vabast mandaadist lähtuvalt ei saa volinik otsuste langetamisel olla õiguslikult seotud erakonna ega kellegi teise, ammugi täidesaatva organiga (linnavalitsus).

Reaalne näide ametite ühitamatuse printsiibi vajalikkusest on olukord, mis kujunes Pärnu linnavolikogu käesoleva aasta 17. mai istungil, kus kolmandik volikogu liikmetest taandas end volikogu päevakorras olnud küsimuse arutelust korruptsioonivastase seaduse (KVS) 25. paragrahvi 1. lõikes sätestatud huvide konfliktile viidates.

Nimetatud volinikud kuulusid linna osalusega äriühingute juht- ja kontrollorganitesse. Minu seisukoht on, et tegu on absurdse olukorraga, sest volinike taandumisel pole esinduskogu ega võimu.

Korruptsioonioht

Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et abstraktsest korruptsiooniohust on võimalik rääkida olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis üldisele kogemusele tuginedes võib tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumidest, mis täiel määral ei lähtu isiku töö- või käsundiandja õiguspärastest huvidest (riigikohtu üldkogu 25.01.2007 otsus asjas number 3-1-1-92-06, punkt 33). Ametiisiku tegutsemist äriühingu juht- või järelevalveorganis saab pidada niisuguseks abstraktset korruptsiooniohtu tekitavaks suhteks. Sellises olukorras võib isikul tekkida soov juhinduda oma tegevuses ametiisikuna kriteeriumidest, mis lähtuvad pigem tema juhitava või järelevalvatava äriühingu huvidest. Äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumine vähendab seda ohtu (riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.03.2012 otsus asjas number 3-4-1-12, II peatükk, punkt 40).

Linna osalusega äriühingu juht- ja kontrollorgani liikmeks olek võrdub ametiisikuks olemisega.

Kahjuks ei leidnud volikogus toetust minu poolt volikogu majanduskomisjonis tehtud ja seal heakskiidu saanud ettepanek sätestada linna põhimäärusesse keeld volikogu liikmete samaaegse kuulumise kohta linna osalusega äriühingute juht- ja kontrollorganitesse.

Kuna kirjeldatud praktika Pärnus endiselt toimub, võib sellest järeldada üht: esinduskogul puudub tahe vältida olukorda, kus ühele isikule on antud kahe eri võimu volitused. Minu küsimus on: kas see on seaduslik?

Linnavalitsus nimetab linna osalusega äriühingu nõukogu ja esitab nõukogule juhatuse liikme(te) valimise ettepaneku. Seega saab nõukogu oma volitused täidesaatvalt võimult. Sellest tulenevalt on ametisse nimetatud äriühingu juht- ja kontrollorgani liikmel kohustused linnavalitsuse (abilinnapea) ees, kellelt ühtlasi saadakse suunised oma ülesannete täitmiseks. Kui siinkohal arvestada vastava abilinnapea võimalusi liikme tagasikutsumisel, on selge, et juht- või kontrollorgani liige kannab vastutust linnavalitsuse ees. Samuti on linnavalitsusel ulatuslikud volitused linna osalusega äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele tasu maksmise tingimuste ja ulatuse määramisel. Kõigest eelnevast võib järeldada, et linna osalusega äriühingu juht- ja kontrollorganite kaudu toimub täidesaatva võimu teostamine.

KVSi 4. paragrahvi 2. lõikes on loetletud isikud, kes KVSi tähenduses on ametiisikud. Valla- ja linnavolikogu esimehe, volikogu liikmete, vallavanema, linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmete kõrval on ametiisikuteks kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed.

Seega on omavalitsusele kuuluvate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmed samasugused ametiisikud nagu volikogu ja linnavalitsuse liikmed.

Volinikest ametnikel tuleb otsustada

KOKSi 18. paragrahvi 1. lõike 6. punkti alusel lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks nimetamisega.

Seega, kui volikokku häälteenamusega valitud Toomas Kivimägi nimetati linnapeaks, lõppesid ametisse nimetamise hetkest tema kui volikogu liikme volitused. Analoogne kord kehtib volikogu liikmeks valitud isikute sama omavalitsuse linnavalitsuse liikmeks või osakonnajuhatajaks nimetamisel.

Volikokku valituks osutunud sama omavalitsuse ametnikust osakonnajuhatajal tuleb kaaluda, kas asuda täitma ülesandeid volikogu liikmena ja loobuda ametniku tööülesannete täitmisest või loobuda voliniku staatusest ja jätkata tööd ametiisikuna. Mille poolest erineb volikogu liikme omavalitsusele kuuluva äriühingu juht- või kontrollorgani liikmeks nimetamine eelloetletud juhtumitest, mille puhul on nimetatud isikud KVSi järgi ametiisikud?

Minu poolt majanduskomisjonis tehtud ja heakskiidu saanud ettepanek kandis endas valimislubadust ja oli mõeldud vähendama huvide konflikti ja korruptsiooniohtu. Soovisin vältida olukorda, et austatud ja lugupeetud inimene võib muutuda seadusrikkujaks ja seeläbi valmistada meile kõigile pettumust.

Vaatamata Pärnu linnavolikogu otsusele mitte kehtestada Pärnu linna põhimääruses volikogu liikmetele piirangut linna äriühingute juht- ja kontrollorganitesse kuulumise suhtes, olen jätkuvalt seisukohal, et selline olukord on vastuolus KVSi 25. paragrahvi 1. 1õikes (huvide konflikt) ja KOKSi 18. paragrahvi 1. lõike 6. punktis (volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine) sätestatuga.

KOKSi kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ja valitsuse tegevuse üle järelevalvet maavanem. Loodetavasti satub kõnealune teema teravdatud tähelepanu alla. Lõpliku tõe huvides kavatsen selles asjas pöörduda õiguskantsleri poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles