/nginx/o/2016/08/22/5747713t1h1c46.jpg)
Aastast aastasse kanduv Pärnu avalike käimlate nappuse taas päevakorda tõusmine viitab sellele, et kohapeal on nähtavad lahendused ammendunud. Sel puhul on mõistlik kaasata eksperte kaugemalt. Nii saatsingi kodanikualgatuse korras e-kirja Jaan J. J. J. Tattikasele, keda tunnen juba komsomoli ajast ja kes praegu on vanemteadur Eesti taandarengu instituudis. Kirjeldasin probleemi ja sain temalt hiljuti vastuse, mis allpool on muutmata kujul ära toodud.
”Servus, kamraad! Kui sa kinnitad, et keegi ei saboteeri (st mida halvem, seda parem) ja et teil ongi juhtumisi heade mõtete nappus, saadan siinkohal praktikas järeleproovitavad lahendused.
Kõigepealt need ideed, mida saab kohe rakendada.
Alustuseks väike täpsustus – pärnakad ju ikka kuidagi vajalikud kohad üles leiavad –, et jutt käib rohkem linnakülalistest. Peamine põhjus teile tulla on mererand, seega puudutab kõnealune teema suvevõõraid. Teil on rannas riietuskabiinid ja et minu mäletamist mööda olid need puupõrandatega, siis vaja neisse augud saagida, sinna alla ämber ja probleem on lahendatud.
Teine võimalus oleks panna käima tasuta süstiktransport, praegusel juhul siis ranna ja linnavalitsuse maja vahel. Viimasena mainitus tehti vist mingi 100 milli eest sanitaarremont – raha on küll napp, aga ehk sai selle eest korralikud tualetidki sisse. (Süstikliini võiks avada ka Audru ja Tahkuranna vallaga, et romantilist rannateed läbivad turistid võimalikult kiiresti läbi linna toimetada).
Kolmandaks võiks Tartult abi paluda. Seal on peatänaval konteinerkemmerg (20 senti lugu), aga neil linn suviti ju tühi, laenutagu see asjandus Pärnule! Järgmisena saaks pangabussi eeskujul WC-bussi käima panna: kindlad peatuskohad, kellaajad. Te vist ei monteerinud maha neid PAUH-süsteeme, ja õigesti tegite: kui valjuhääldajad väheste avalike tualettide katustele paigutada, juhataksid need iga veerand tunni tagant törtsu tehes hädalised õiges suunas.
Kui need ettepanekud millegipärast ei sobi või neist ei piisa, tasuks kaaluda merevee klooritamist ranna piirkonnas. Omaette teema on pikema perspektiiviga ettevõtmised. Kõigepealt tuleks kohalikud korraldajad kuhugi väljaõppele saata: ise olen kuulnud La Vallettat konkreetses asjas eeskujuks seatavat. Teiseks võiksite muuta mõtlemist ja teha oma puudusest eelise: iga turismibuss tuleks Pärnus kusagil teeveeres peatada ja seiklusturismi korras saata sellega sõitjad koos kaardi ja GPS-seadmega siis tualettruume otsima. Kui keegi (näiteks muuseum) võtaks linna 19. sajandi ajastutruid kuivkäimlaid paigutada, saaks ehk isegi ekstreemturismist rääkida. Kolmandaks võiks linna arengukavas olla koht peatükile, kus kergendusmajandus igati läbi kaalutud on. Pärnu on kuulus konverentsilinn ja aastatel 2013–2018 võikski teil sel teemal mitu kõrgetasemelist nõupidamist korraldada (kui moderaatorit vaja, ära mind unusta!).
Aga ärgem vaadakem küsiva pilguga vaid avaliku võimu poole! Oluline ressurss on ranna piirkonnas elavad patriootiliselt meelestatud kodanikud, kes tahavad kodulinnale raskel ajal appi tulla ja avavad supelsakstele oma vannitoad. Paarisarvulise aadressiga majad paariskuupäevadel ja vastupidi.
Esialgu kõik ja kui teie spetsialistid soovivad, võin kohapeale tulla. Ma tean, et ajad seda asja praegu omal algatusel, aga kui tahad ja saad minu tööd kuidagi hüvitada, kordame eelmist skeemi, taks sama. Tulen suvel Pärnusse ja siis kindlasti kohtume!
P. S. Kas pean randa tulles ööpoti kaasa võtma? See oli nali!”
Soovitused on nii ja naa, ise pean kõige reaalsemaks bussidesse ehitatud liikuvate WCde ideed.