Naisteühendused üksmeelselt Eesti põllumeeste kaitsel

Astrid Hindriks
, MTÜ Kodanikujulgus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astrid Hindriks.
Astrid Hindriks. Foto: PP

Juuni esimesel täisnädalal olid kümme Pärnumaa naisteühenduste ümarlaua kontaktisikut Brüsselis Siiri Oviiri külalisena. Ümarlaud alustas tegevust eelmise aastatuhande viimasel aastal ja on teinud kohalikku ja riigiülest poliitikat. Nüüd siis sekkusime Euroopa põllumajanduspoliitikasse.

Teine kümme naisteühenduste esindajat oli Eesti eri paikadest, haarasime nemadki oma pöördumisele alla kirjutama.

Põlistatud ebavõrdsus

Oma kirjas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Dacian Ciolosele märkisime, et Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika reformikava põlistab Baltimaade ja Lääne-Euroopa põllumeestele makstava toetuse erinevuse ehk ebavõrdsuse aastani 2028.

Käesoleval ajal on Eesti põllumajandustootjate otsetoetuste tase ainult 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, saades 115 eurot hektari kohta, samal ajal kui Euroopas on keskmine tase 260 eurot hektari kohta. Seda olukorras, kus sisendite hinnad on ELi keskmisel tasemel ja vajadus investeeringute järele suur.

Lääne-Euroopa põllumajandustootjate ja poliitikute kaitsekõne, nagu neil on kallim maa ja nad panustavad ELi eelarvesse rohkem, mistõttu nad peavadki rohkem toetusi saama, ei kannata mingisugust kriitikat. Esiteks pole Baltimaade põllumajandusmaade mulla boniteet ja kliima nii viljakas kui näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Teiseks on maaost ühe korra investeering ja maad ka pärandatakse põlvest põlve.

Märkisime ära, et Eesti Vabariik panustab olulisel määral ELi majanduse abimeetmetesse ehk investeerime solidaarsusesse – ühtsesse Euroopasse ja sedasama eeldame ELilt ja oma koostööpartneritelt.

Ciolose põhjendus, et paraku on põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise aeglus poliitiline paratamatus, ei rahulda meid ning nõuame õiglast ja võrdset kohtlemist, nagu on see sätestatud ELi aluslepingutes. Topeltstandardite kasutamine ja euroopalike väärtuste eiramine tähendab ELi allakäiku, kuid seda me ei saa ometi juhtuda lasta.

Avaldasime lootust, et Ciolosel jätkub euroopalikkust ja täidetakse Baltimaadele antud lubadused võrdsustada põllumajandustootjate otsetoetused järgmisel eelarveperioodil, mitte 16 aasta pärast, kui meie maaelu võib olla juba välja suretatud.

Mis sest kõigest kasu?

Minu kogemus ühenduste koostöös toimunud sekkumistest on positiivne. Oleme saanud, mida oleme tahtnud, kuid tee selleni on olnud pikk ja nõudnud järjekindlust.

Meie saavutus riiklikul tasandil on see, et ranitsa ristiretke tulemusel pandi ranitsa raskusele määrusega eakohased piirmäärad ja kehtestati koolipäevas lubatud kontrolltööde arv.

2000. aastast tegutsesime riigikogu survegrupina, et võetaks vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus ja see juhtuski 2004. aastal. Tegime riigikogule ettepanekud alkoholi mõju vähendamise kohta ühiskonnas, need jõudsid seadusessegi.

Maakonnas sai alates 2002. aastast tõestatud, et Pärnumaa vajab naiste varjupaika. Hingedepäeval 2009. aastal avatigi Pärnu naiste varjupaik.

Pärnu linnas hoidsime ära Pärnu spordikooli sulgemise, saavutasime alkoholivälireklaami piirangu linnaruumis lasteaedade, koolide ja spordiasutuste lähedal. Ainuke untsu läinud võitlus oli Pärnu pataljoni säilitamise eest. Kahjuks on see nüüd suletud ja ajaloolisele kasarmule on määratud uus otstarve.

Üleskutse

Kutsume kõiki Pärnumaa kodanikke üles haakuma Baltimaade põllumeeste toetusaktsiooni – allkirjade kogumisega, mis toimub korraga Eestis, Lätis ja Leedus. Kuni 17. juunini saavad kõik alla kirjutada Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist ELi järgmisel eelarveperioodil. Seda saab teha igas suuremas toidukaupluses. Näitame oma meelsust, et Eesti põllumees on võrdne kõikide ELi põllumeestega ja et Eesti tarbija hoolib kodumaisest põllumajandussaadusest rohkem kui ülejäänud riikide kunstlikult doteeritud kaubast.

Aitab alandlikkusest, avaldame oma tahet! Järgmine aasta on ELis kodanike aasta, alustame juba praegu oma õiguste eest seismist Eesti põllumajandussaadustele konkurentsivõimelise hinna saavutamisel!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles