Eesti rahvarõivastelt laenatud kirkavärvilised triibumustrid annavad igasse kodusse, nii modernsesse kui maalähedasse, juurde soojust ja rahvuslikku hõngu.
Erksad etnomustrid löövad interjööri särama
Esivanemate pidukörtidelt ja -hamedelt sisustusele kolinud ornamentika on silmale niisamagi ilus vaadata, aga kahtlemata väärt kodusidki kaunistama. On ju rõõmsatooniliste etnomotiividel kodutarvikute näol tegu Eesti (tarbe)kunstnike loominguga, mida meil põhjust ülejäänud maailmale eeskujuks tuua.
Pärnu Keskuses asuval Eesti disaini ja käsitöö kaupluse Etno.ee arendusjuhi Heidi Kiviranna kogemust mööda kohtab särtsakast triibukangast pajalappe, kott-toole, kannusoojendajaid, linikuid, voodikatteid ja tapeete eestlaste kodudes aina enam. Ja küllap mitte ainult seetõttu, et ostjad üdini patriootlikult meelestatud oleks, vaid vöödiline seelikukiri mõjub armsalt ja lähedaselt.
“Eestlane on juba kord selline, et armastab kodumaist, olgu selleks siis toit või sisustustarbed,” tõdeb Kivirand.
Etnomustreid on palju, neist eelistatuim üks Eesti tuntumaid rahvuslikke ornamente – kollasetriibuline Muhu seelikukiri.
Mitu mustrit korraga
Seda küllap oma särava põhjatooni pärast kui tänu sellele, et Muhu triibud sobivad paljude muude toonidega hästi kokku. Eriti hästi tuleb kirgas kollane esile ühevärvilisel taustal.
Armastatud kangakirjad on ka sinisejutiline Viru-Nigula ja punasetriibuline Jüri. „Need kolm sobivad kodusesse interjööri kõige paremini,“ kinnitab Kivirand. „Nii eraldi kui miks mitte koos, sest sinine, punane ja kollane klapivad omavahel hästi.“
Kuigi nimetatud kolm triibukirja on kogu Eestis populaarsed, esineb piirkonniti tarbijate maitse-eelistuste vahel väikseid erinevusi. Näiteks Etno.ee Kärdla kaupluse klientide sagedase küsimise peale hakati tootma Reigi ja Pühalepa kihelkonna mustriga kangast.
Tihtilugu otsivad turistidki külastatud paikkonnaga seotud mustrimotiiviga eset. Või siis soovivad teada, kust üks või teine Eesti ornament pärineb.
„Pärnus oleme võrdlemisi vähe olnud ega ole seetõttu täheldanud, et siinsed inimesed ühe kindla kihelkonna mustrit teistele eelistaks või tahaks kindlasti just Pärnumaalt pärit mustrit,“ märgib Kivirand.
Kui üks ornamendimotiiv on meelepärane, pole liiast võtta igapäevakasutusse sama kirjaga tassid, rätid ja kannusoojendajad.
Kiviranna soovitust mööda võiks aga eri triibukirju ehk mitut tooni huvitavama lahenduse nimel varieerida.
Praegusel ajal, kui tubased tegevused on õue kolinud, on nõutuim toode rahvuslikus võtmes kott-tool. Pehmeid lesimistoole saab nii villase kui akrüülist pealisriidega. Triibuline ümbris käib graanulikoti ümbert ära ja on kergesti puhastatav. Väljas kasutamiseks oleks mõistlik võtta villase asemel PVC-kangaga kott.
Elu- ja lastetubade kõrval on etnomustrilised kott-toolid leidnud kasutust terrassidel, rõdudel ja isegi rannas. Tasuks silmas pidada, et mida suurem tool, seda enam võiks selle ümber elamises õhku ja ruumi olla. Pisemasse koju sobivad paremini väiksemat mõõtu istumispadjad.
Padjad ja tapeedid
Kott-toole ja istumispatju annab hästi kokku kombineerida samas stiilis dekoratiivpatjadega. Ja jällegi: selmet passitada tuppa ühte nägu küljealuseid diivanil ja põrandal, võiks paari panna eri sorti mustreid.
„Võib olla väga loominguline,“ julgustab Kivirand. „Minu meelest on näiteks ilusaim Viru-Nigula, Jüri ja Muhu mustri kolmkõla.“
Või siis klapitada omavahel näiteks Jõelähtme, Kodavere, Kadrina, Kihnu, Kuusalu, Ambla või Mulgi kuue äärise kirjamotiivis toole-patju.
Tänu esivanemate rikkalikule pärandile meil mustreid jagub.
Triibulise pehmendatud isteosaga taburettegi võiks näiteks söögilaua ümber olla seatud nõnda, et igal pereliikmel oleks oma mustriga tool.
Etno.ee tapeetidevalikus leidub igast Eesti maakonnast jooneline muster või paar. Elu- ja magamistubade kõrval sobib rahvuslik ilme köökigi. Tööpinna taga klaasiga kaetuna püsib tapeet puhas ja nett. Et triibumustrid on eredad, tasuks hoolega läbi mõelda, kas ilumeel kannatab välja, kui kõik neli seina triipudesse rüütada.
„Usun, et piisab sellestki, kui üks sein on näiteks Muhu triibus kollane ja sinna juurde kaks vahvat kott-tooli panna, siis liiale küll ei lähe,“ annab Kivirand nõu.
Meie rahvusornamentikast peavad lugu põhjanaabridki. Sisustuselementidest on soomlaste seas menukaim kott-tool, aga ka triibulised piknikutekid ja köögitarvikud.
Veel midagi kööki
Kes triibulist ei taha, aga eestipärast aktsenti koju ikka soovib, leiab meelepärase mujalt, näiteks lillelistest rahvusmustriga esemetest.
Kirkale värviküllusele vastukaaluks mõjuvad Maria Rästa loodud lae- ja lauavalgustid mahedalt ja rahustavalt. Sobivad ühtviisi hästi nii ultramodernsesse linnakorterisse kui maakoju.
Hirmhaprast linaõliga töödeldud lennukivineerist lampidesse laseriga lõigatud muster kujutab kuueharulist sirkelrosetti, mis Eesti talurahval oli kasutusel õnnetoova sümbolina.
Kivirand soovitab lambis proovida eri toone pirne, mis läbi õhkõrna lambivarju ja mustriavauste kumades elamisse hubase valgusnüansi loovad.
Niisama tuntud kui Muhu kollane seelikukiri on samalt väikesaarelt pärinev maasikate, rukkilillede, viljapeade ja karikakardega motiiv, mida on kasutatud näiteks kriiditahvli raamil.
Käsitsi maalitud puitraamiga tahvlitel, millel nööriga kriitki kaasas, on silmailu kõrval tore praktiline otstarve. Neile võib märkida näiteks meeldetuletuseks päevatoimetusi, menüü või mõne positiivse sõnumi.
Peale Muhu lillkirja on tahvlite ümber mustalt Mulgi kuuelt laenatud punast ornamenti ja sinakat tooni vöökirja.
Triibuliste köögirätikute, pajalappide-kinnaste ja kannusoojendajate, kinda- ja kördimustriliste kruusidega passivad kenasti vineerist või savist rahvusmustrilised kuumaalused.