Krugmani säutsu täienduseks

, majandusmatemaatika professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika

Kui nobelist Paul Krugman hiljuti New York Timesi kodulehel vihjas, et Eestil on suuri probleeme kriisieelse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) reaalmahu taastamisega, pälvis ta Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese vihase vastusäutsumise Twitteris.

Lisatud tabelist nähtub, et samadel andmetel on Eestil veel kriisi järel probleeme SKT reaalmahu taseme mõistes Euroopa Liidu 27 liikme sama näitaja keskmise suhtes. Selles mõttes oleme nii vastavast ELi keskmisest näidust kui Soomest maha jäänud.

Tabelis on Eesti ja Soome SKT inimese kohta reaalmahtude suhted EL27 vastavate aastate keskmisega ning nende näitude vahed protsentides aastati vastavalt Eurostati andmetele.

Näeme, et 2000–2007 tõusis Eesti ”triumfaalselt” ELi keskmise SKT suhtes inimese kohta, kuid 2007–2011 langeti ränga kriisi tõttu mulluseks viie aasta võrra tagasi. Soome on 2000–2011 kogu aeg tõusnud ELi keskmisest kõrgemale, sest kriis oli tagasihoidlik, samuti on kaugenetud Eesti positsioonist.

Siit järeldus, et Eestil on kriisi järel probleeme nii ELi vastavast keskmisest näitajast kui Soome (= ligikaudu Põhjalaga) tasemest järjest suurema mahajäämisega.

Meie presidendi vulgaarsäutsumised näitavad, et kahetsusväärselt jäeti kasutamata hea võimalus vaikida, varjamaks, et ilmselt kogu õukond on makroökonoomiliselt asjatundmatu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles