Jaan Lott: Tahaks väga loota, et poolteise aasta pärast on asjad Pärnu kesklinnas hoopis teisiti.

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Lott.
Jaan Lott. Foto: Urmas Luik

Muutused omanikku vahetanud Pärnu Keskuse sees ja ümber hakkavad sammhaaval silmale nähtavaks saama.

Märtsis Pärnu Keskuse (PK) ärikeskuse ostnud Tartu Lõunakeskusega seotud osaühingu PK Arenduse juhatuse liikme Jaan Loti sõnade järgi valmib selle nädala lõpuks Ringi 2 tühermaale ehitatud 100kohaline parkla ja kuu teises pooles avatakse keskuse all Pühavaimu tänava läbimurre.

Kui kõik läheb plaanitult, jätkatakse sügisel Lai 5 kinnistul pooleli jäänud PK ehitamist, kuhu tuleb kolme saaliga kino. Kavandatav hoone seotakse olemasoleva ostukeskuse ja kõrval asuva Merko Ehitusele kuuluva parkimismajaga.

Kuid veel enne, kui Laia tänava äärsest ehitusplats kujuneb, võivad pärnakad elada vabas õhus kaasa olümpiamängudele PK fassaadile paigutatava suure teleri vahendusel ja visata palli läbi maja ette väljakule tulevate korvirõngaste.

Olete öelnud, et esmane eesmärk on tekitada Pärnu Keskusesse suveks uut kvaliteeti. Parkla Ringi tänaval hakkab valmima ja keskuse all käib usin ehitustöö Pühavaimu tänava avamiseks. Kas majja endasse on lähiajal samuti midagi oodata?

See maja on lühikese, kuid keerulise ajalooga. Loodame, et nüüdsest see tasapisi muutub.

Tõsi, juuli keskpaigas avame keskuse piki- ja ristiläbimurdega. Siiani on PK olnud nagu müür: takistuseks linnas liikujaile, ükskõik, kust suunast ei tulda. Maja jäi otsekui jalgu ja muidu edasi ei pääsenud, kui tuli ringiga minna. Edaspidi on keskus rohkem avatud ja läbitav ehk selline, nagu PK algul kavandatud oli.

Keskusesse on juba rentnikke juurde tulnud, näiteks esimese korruse kohvik on uue näo saanud.

Alla, Pühavaimu tänava läbimurde juurde kolib Kaks Karu Beebimaailm, kust peagi pääseb otse Hawaii Expressi ja edasi ülejäänud keskusesse. Samasse, 0-korrusele tuleb Sportlandi Outlet.

Avatakse Pühavaimu tänavalt New Yorkerisse ja Sportland Outletti sõitvad eskalaatorid, mis olid olemas juba keskuse valmides, aga mida seni pole kordagi kasutatud. Siis tekib võimalus, nii kaua kui uus hoone valmib, liikuda majas ringiratast.

Senise keskuse kolmanda korrusega on tiba keeruline. Selle perspektiiv avaneb alles siis, kui toimivad hooneid ühendavad galeriid.

Praegu on meil kavas endine Rahva Raamatu poe pind teha laste mängumaaks. Just mängumaaks, mitte -nurgaks. See tuleks neljandalt korruselt otsapidi kolmandale korrusele alla, seoks omavahel kaht tasandit. Pärnusse tahaksime teha ägedama mängumaa, kui meil Lõunakeskuses on, sest seal on ta liiga väike.

PK-esise platsi enampakkumine õnnestus meil ka võita ja lähinädalal paneme sinna üles korvilauad.

Et siia veel rohkem elu tuua, saab platsil kuu aja pärast suurest telerist olümpiamänge vaadata.

Kontserdi- ja parkimismaja vahelisse auku Lai 5 kavandatud hoone peaks PKst looma tervikliku kompleksi igas mõttes. Nii funktsionaalselt, arhitektuuriliselt kui sisult.

Poolteist aastat tagasi, kui Pärnu Keskusega olid asjad nii kaugel, et selle pankrot välja kuulutati, hakkasime tõsisemalt Pärnusse tuleku peale mõtlema, ehkki asi näis siin täiesti lootusetu. Keskuse praegune maja eraldi võetuna ongi lootusetu.

Pole võimalik PKd selle senisel kujul käima panna viisil, et kõik kulud kaetud saaks.

Kui vaadata kas või keskuse ühe korruse mahtu, tuleb tõdeda, et see on ebapiisav. Inimene ei taha sõita kolmandale korrusele ega läbida seal 20meetrist galeriid ühtepidi seinani, et siis tagasi tulla.

Liikumine ostukeskuses peab olema sujuv, voolav ja selge, ilma ülearuste nurkade ja takistusteta. Siis ta toimib, aga Pärnu Keskuses on see seni puudu olnud.

Kui senise keskuse, uue hoone ja parkimismaja kompleksist asja saab, tahaks loota, et poolteise aasta pärast on asjad Pärnu kesklinnas hoopis teisiti.

Ühes uue hoonega peaks PK kompleks valmima, nagu algul kavas oli. Kui palju nüüdne eskiis eelmiste omanike plaanidest erineb?

Ikka päris palju. Tegelikult projekteerisime Lai 5 hoone täiesti uuesti. Esimesel tööprojektil oli juba ehituslubagi, aga paraku ei sobinud see meie plaanidega.

Näiteks polnud sinna kino kavandatud. Oli muidki asjaolusid, mis meie ettekujutusele ei vastanud, nagu näiteks liikumissõlmed ja -suunad, mida lasime ümber tõsta.

Millal Lai 5 kinnistul kopp maasse lüüakse?

Tahaks loota, et sügisel alustame ja järgmise aasta sügisel on valmis. Linnavalitsus on meie eskiisprojekti kinnitanud.

Uude majja tuleb veidi alla 7000 ruutmeetri brutopinda, millest 4800 on teeninduspinda.

Ega sinna juhtumisi toidupoodi tule?

Toidupood peaks tulema Merko Ehituse arendatavasse parkimismajja. Millal ja kas nad siin midagi ette võtavad, pole minul voli kõnelda. Kuid ega meiegi taha toidupoodidele “ei“ öelda. Supermarket meile hästi ära ei mahu, kuid midagi väiksemat ja põnevamat … miks mitte.

Aga parkimismaja ehitus ei mõjuta teie plaane?

Tahaks, et mitte. Aga selge on see, et me võime siin kõrval teha ükskõik mida, ent kui parkimismajas midagi ei toimu, on pilt kokkuvõttes ikka kurb.

Pooleli jäänud parkimismaja on omandatud hoonestusõiguslepingu alusel, mis seab valmisehitamise tähtaja. Me loodame, et nii läheb. Äkki õnnestub isegi kiiremini.

Poodidest enamgi ootavad pärnakad kindlasti kino valmimist.

Uude keskusesse tuleb kolm korrust kaubandust. Kino hakkab kolmandalt ja läheb neljandale välja. Tahtsime kino teha sellisel viisil, et majas poleks üks kinokorrus, mis ülejäänud interööriga ei haaku. Teeme kino nii, et ta oleks majas rohkem tajutav. Et kui on otseülekanne Metropolitan Operast, ei pea inimene ülekande vaheajal ootama kusagil kino vestibüülis, vaid märksa lahedamas kohas.

Meie plaanitavasse asukohta sobib kino väga hästi. Aga mis seal salata, alla 100 000 elanikuga linnas kino teha ei ole ärilises plaanis väga lihtne. Kinostuudiote hinnapoliitika, millest sõltub pileti hind ja investeering, mis tuleb kõrgel tasemel kinno teha, on ühesugune nii miljonilinnas kui Pärnus. See teeb asja keeruliseks, aga mitte võimatuks.

Kui vaadata kinoäri teisest küljest, on selge, et praeguses seisus ei vasta Mai kino ammugi enam sellele, mis Pärnus peaks olema.

Meil on kogemus kinoga varnast võtta. Oleme samasuguse käigu teinud Narvas, kus meil on kaks kaubanduskeskust. Ka Narva linnas ei olnud varem kino. Tõsi, Narva on tiba suurem kui Pärnu, ent kui arvestada laiemalt linna teeninduspiirkonda, turiste ja sesoonsuse osa, on need kaks linna üsna võrreldavad.

Narvas tegime 2006. aastal kolme saaliga kino, Pärnu kino suuruseks kavandame samuti kolm saali ja 500 kohta. Nimeks võiks saada Pärnu Kino.

Esimene aasta, kui Narva kino majandustulemused natukenegi vaatamist kannatasid, oli alles mullu. Sinnamaani oli majanduslikus mõttes tegu keerulise projektiga.

Aga me pole tulnud Pärnussegi lühiajalisi asju ajama. Kino tuleb vaadelda kui perspektiivikat ettevõtmist.

Iseenesest on PK asukoht linnas selline, et siin kannatab pikemaid plaane teha. Ma leian, et me ei pea siin päris samade valemitega toimetama nagu äärelinnas.

Mida te silmas peate? Pärnus on kaubandus paljuski linna serva koondunud.

Kaubandus on väga dünaamiline asi: ta läheb sinna, kus talle paremad tingimused luuakse. Millised lepingud ka poleks, turgu saab paariaastase perioodi järel üht- ja teistpidi jaotada, sõltuvalt sellest, kuhu tekib kaupmeestele uusi võimalusi.

See, et Pärnus on kaubandus liiga palju äärelinna läinud, on otseselt selle tulemus, mis kesklinnas sündinud on. Selline olukord, nagu praegu siin väljaku ääres, pole kaupmeestele kuigi atraktiivne. Kuid väga pikka perspektiivi pole neile ka mõtet luua. Elu on karm ja kaupmehel tuleb iga kuu hakkama saada. Kui luua neile ettekujutus ülipikast ilusast elust, mis kunagi tuleb, siis see ei veena.

Tegelikult ei tohiks seda ikaldust, mis Pärnu südames on juhtunud, toimuda. Selline olukord saab olla ainult ajutine ja perspektiiv peab olema väga lühike. Umbes nii, et praegu on küll kehvasti, aga kannatame ära, sest kohe läheb paremaks.

Tartus asetseme täpselt teistpidi: Lõunakeskus on linna servas, Kaubamaja ja Tasku tsentrumis ja seal on minu meelest kaubakeskused süda- ja äärelinna vahel tasakaalus.

Oleme Lõunakeskusesse toonud neid kaubanduskontseptsioone, mis elu seeski südalinna ei tuleks. Puhtalt juba lihtsatel põhjustel, et need kesklinna ei mahu ja nende logistika ei sobi sinna.

Lõunakeskus teenindab kogu Lõuna-Eestit. Pärnus sellist tagalat võtta pole. Kas suvepealinnas ikka piisab inimesi ja raha, et kaupmeestel oleks huvi siia tulla?

Mastaap on veidi teine, aga mitte otsustaval määral. Mudel on ikka samasugune. Ka Pärnu kandis peab olema nii ääre- kui kesklinna kaubandust, et kõik tasakaalus oleks. Kui Tartus Lõunakeskust või Pärnus Papiniidu kaubanduspiirkonda ja Kaubamajakat poleks, oleks see kindlasti linna konkurentsivõime seisukohalt väga paha.

Inimestele tuleb näidata perspektiivi. Pärnumaa keskmise palga statistika ei erine Narvast, pigem on parem. Ja Narvas on meil sellegipoolest kaks hästi toimivat kaubanduskeskust.

Tänapäeval pole kaubakeskus pelgalt ostlemiskoht, vaid paik, kus veedetakse aega muul eesmärgilgi. Kas Pärnu Keskusesse tuleb peale kino muidki ajaveetmiskohti?

Selle hoone mahud seavad meile piirid. Liuvälja, nagu meil õnnestus Lõunakeskusesse luua, sellesse kompleksi teha ei saa.

Ajaveetmise kohana peaks meie visiooni järgi hakkama toimima kogu see professor Martensi väljakuks nimetatud koht. Mõte on ikkagi, et keskused ja väljak toimiksid koos. Pigem võiks Pärnu Keskust võrrelda Tallinna Solarisega, kus on Nokia kontserdimaja, koos kino ja kaubanduskeskus ja neist üle tee kohe teatrimaja.

Solaris kutsub end meelelahutus- ja elustiilikeskuseks.

No “elustiilikeskus” on ilus sõna ja võiks tähendada justkui seda, et selles keskuses käivad teatud elustiiliga inimesed.

Me tahaks Pärnu Keskuses hoida pigem sellist joont, et kui kohalikul või Pärnu külalisel pole midagi teha, võiks ta seda heas mõttes siin teha.

Uue maja valmides jääb ikkagi üks Pärnu Keskus, mitte esimene ja teine keskus või mõni kolmas variant?

Ei, ikka Pärnu Keskus. Nimi on ju hea, tuleb talle ainult sisu anda.

Kui palju OÜ PK Arendus Pärnu Keskusesse investeerib?

Päris palju, aga neist numbritest ei tahaks praegu rääkida, sest ehitushanget pole veel tehtud. Ja mis ma nendest oma soovnumbritest ikka ajakirjanduses räägin.

Mis te arvate, mis Pärnu Keskusel eelmiste omanikega nihu läks? Majandussurutis ja vale aeg?

Vale aeg on kindlasti üks olulisi põhjusi. Ilmselt seegi, et neil läks rahaline plaan lõhki päris kõvasti. Investeeriti oluliselt rohkem ja mindi seda maja teostama olukorras, kus lahtisi otsi oli liiga palju. Kõik ei pruugi alati nii laheneda, nagu eeldad ja ootad. Neid tegureid on kindlasti palju, aga kõike ei saa masu kaela ajada.

Miks uus parkla tasuline tuleb?

Ei saanud teist teed minna, sest kui tegu oleks tasuta parkimisalaga, seisaksid siin autod ööpäev ringi. Ja kogu lugu. Meie ehitame selle parkla välja, aga me ei pea seda ainult enda omaks. Küllap kasutavad seda kõik, kel kesklinna asja.

Ma tahaks tulevikus näha, et pärnakad, kes siia platsile tulevad, käivad kõik ümbritsevad ostukeskused läbi. Et neile oleks tegu ühe koha, mitte teineteisele vastanduvate kaubanduskeskustega. Selles mõttes on Pärnul kõva eelis, võrreldes Tartuga: Pärnus on väljak keskuste vahel, Tartus aga sõidetakse Kaubamajast Taskusse autoga, kuigi distants majade vahel eeldaks jalakäimist. Pärnus saab kesklinna palju parema asja teha.

Pärnu Keskust piiravad kahest küljest Port Arturid ja Kaubamajakas plaanib laieneda. Kas konkurents teid ei hirmuta?

Ei, sest nagu ma ütlesin, on võtmesõna “positsioneerimine”. Südalinn ei saa nii kauaks äärelinnale alla jääda, nagu ta on praegu jäänud. Usk on põhiline asi, kõigil pooltel – meil, pärnakatel ja linnal – tuleb uskuda ja siis asi toimib. Aga ma mõistan, et see usk on viimase paari aasta jooksul vankuma löönud.

Kui keskus teie omandusse läks, oli ta rentnikest tühjaks jooksnud. Kas kaupmehi on tulnud kõvasti veenda, et nad tagasi tuleksid?

Väga paljud on Pärnu Keskusesse tulnud seepärast, et on kogenud meie teistes keskustes, et saame asjad, mis oleme lubanud, tehtud. Kuid on neidki, kes ütlevad, et “väga tore, tehke uus maja valmis, siis tuleme”. Sõnades on perspektiiv vahva, aga tahetakse esmalt näha, kas see sünnib.

CV

* Sündinud 22. märtsil 1965 Tallinnas.

* Lõpetanud 1982. aastal Tallinna 20. keskkooli ja 1989 raamaturestauraatorina Tallinna pedagoogilise instituudi.

* 1982–1989 Tallinna Dünamo spordiinstruktor.

* 1989–1991 Tartu ülikooli raamatukogu restauraator.

* 1990 Helsingi ülikooli raamatukogu restauraator.

* 1991–1993 AS Agu EMSi restaureerimislaboratooriumi juhataja.

* 1993 AS Raepanga projektijuht.

* 1993–1999 AS Sisustaja asutaja ja juhatuse esimees.

* 1999. aastast OÜ Lõunakeskuse projektijuht, juhatuse liige.

* 2012. aastast Pärnu Keskuse omanikfirma PK Arenduse juhatuse liige.

* 2012. aastast Eesti vibuliidu juhatuse liige.

* Abielus, kaks poega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles