Siiri Oviir: ACTA enne ja pärast jaani

Siiri Oviir. Foto: PP

Nelja aasta eest, 2008. aastal tuli avalikuks juba mitu aastat tagatubades ettevalmistatav rahvusvaheline leping – võltsimisvastane kaubandusleping ehk ACTA, nagu me kõik sellest nüüd räägime.

ACTA ettevalmistamist alustasid USA ja Jaapan, hiljem liitusid sellega Euroopa Liit, Kanada, Šveits, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko, Maroko, Lõuna-Korea ja Singapur. Olulise lepingu väljatöötamisse ei kaasatud kõiki huvipooli, nendega isegi ei konsulteeritud. Küll olid ettevalmistustega kursis suurkorporatsioonid. Teadagi tekitas selline käitumisviis kõrvalejäänutes ohutunnet ja paistab, et õigustatult.

Möödunud aasta lõpul jõudis leping Euroopa Parlamenti (EP), taotledes heakskiitu.

Kohtumisel Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel de Guchtiga oli too veendunud ACTA vastuvõtmise vajalikkuses. Kaitsvat ju leping Euroopa töökohti, innovatsiooni, suurendavat majanduskasvu, võitlevat kuritegevusega ja ohtlike, võltsitud ravimite turulepääsu vastu. Eesmärkidena on need kiiduväärt, paraku leidsid komisjonid lepingu tehnilises vormistamises suuri puudusi.

Negatiivne hinnang

Vahetult enne jaanipäeva andsidki EP viis komisjoni, mille pädevusse teema kuulub, ACTA-le negatiivse hinnangu.

Põhjused, miks ACTA komisjonides sobimatuks tunnistati: tõstab autoriõiguse kõrgemale õigusest eraelu puutumatusele; annab võimudele piraatluse tõkestamise sildi all suured volitused interneti kontrollimiseks; loob eeldused kohtuliku järelevalveta jälitustegevuseks ja pelgalt kahtluse korral delikaatsete isikuandmete edastamiseks autoriõiguse omanikule; on ärisaladuste lekke oht, kuna leping ei taga mingit informatsiooni konfidentsiaalsust; mitu mõistet, millel on juriidiline tähtsus, on avamata ja võimaldavad riikidel suvalist ja hetkehuvidest ajendatud tõlgendamist; võltsitud ravimite turulepääsu tõkestav eesmärk ei ole saavutatud, pigem takistab leping odavamate geneeriliste ravimite kättesaadavust; ja loomulikult salastatus, milles leping valmis.

Mitu lisa on seni salastatud, see omakorda seab kahtluse alla mitu lepingu sätet ja annab vaidluse korral tulevikus neile ettearvamatu jõu.

Need olid põhilised vastuolud, millele toetusid oma seisukohtades kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon, õigus-, arengu- ja tööstus-, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.

Rahvusvahelise kaubanduse juhtkomisjon leidis ACTA olevat vastuolus põhiõiguste hartaga.

Peale ACTAga sisuliselt töötavate komisjonide edastasid kodanikuühendused petitsioonikomisjonile viis ACTAt kui ELile õiguslikult sobimatut lepingut tagasi lükkama kutsuvat avaldust, millest ühele oli lisatud 2,8 miljoni kodaniku allkirjad.

ACTA Euroopa kohtus

Enamik parlamendiliikmete e-postkastidest on ACTA oponentide pöördumistest lausa umbes. Näiteks ainuüksi esmaspäeval (25.06) tuli minu aadressil ligi 100 kirja ja mitte sisutühja, vaid loogiliste põhjendustega jätta ACTA eri sätted toetuseta. Tõsi, nende seas on tõenäoliselt oletuslikke väiteid, mida kontrollida pole võimalik: mitu lepingu lisa on seni salastatud.

Vaevalt Euroopa Nõukogu põllumajandus- ja kaubandusministrid oma möödunud aasta detsembriistungil ACTAt heaks kiites ja Euroopa Komisjoni seda allkirjastama volitades kõigest lepinguga kaasnevast teavitatud olid. Aga nõusoleku nad andsid ja jäägu kõik edaspidine – paljude poliitikute, ekspertide ja vabaühenduste esindajate töö- ja ajakulu, samuti hoop ELi oluliste institutsioonide mainele – nende südametunnistusele. Olematuks see tagantjärele midagi ei tee, aga annab õppetunni edaspidiseks.

Nüüdseks on paljude üleeuroopaliselt tunnustatud ekspertide ja EP komisjonide eestvõttel nii Euroopa Komisjon kui parlament pöördunud Euroopa kohtu poole, saamaks õiguslikku hinnangut ACTA kooskõla kohta põhiõiguste hartaga.

Kohtuotsust veel ei ole ja see võib võtta aega kuni kaks aastat, küll seisab EP-l täna ees lepingu arutelu ja homme tõenäoliselt hääletus.

Milliseks tulemus kujuneb, on raske öelda. Arvan, et tasavägiseks. On nii pooldajaid kui vastaseid.

Mina ja minu parlamendifraktsiooni liikmed – liberaalid – ei toeta esitatud kujul lepingu vastuvõtmist.

Kindel on vaid see, et EP toetuseta leping ELis ei jõustu.