Pruukis Euroopa ülemkogul lõppeda, kui hakkas kostma kriitikat eurokriisi kokkulepitud lahenduskavade kohta. Eriti protestivad Soome ja Holland, kus valitsusjuhtidel tuleb astuda selgituste andmiseks parlamendi ette.
Kuhu on euroala teel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on kritiseeritud maksumaksja raha kasutamist Hispaania pankade tegevuse toetamiseks. Sel puhul toimub parlamendis erakorraline arutelu, kus peaminister Jyrki Katainen peab valitsuse seisukohti kaitsma.
Ei Holland ega Soome saa takistada Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) päästefondi kasutamist, kuna see otsustatakse häälteenamuse, mitte üksmeele ehk konsensusega.
Soome rahandusminister Jutta Urpilainen (pildil) ütles intervjuus Kauppalehtile, mida refereeris Svenska Dagbladet, et euroarve võib osutuda Soomele liiga suureks. Parema meelega kaalub Soome sel juhul põhjalikult euroalast lahkumist, kui tasub teiste võlgu. Samal ajal on Soome kindlameelselt otsustanud olla ühisraha alas ja euro on Soomele olnud kasulik. Iga hinna eest euroalasse jääda ei üritata ja ollakse valmis teisteks arengusuundadeks. Just soomlased on üsna valjuhäälselt nõudnud oma valitsuselt alternatiivseid tegevuskavu, juhuks kui euroalas midagi põhjalikult untsu läheb.
Rahvas on rahulolematu Ühendkuningriigiski, kus peaminister David Cameron on lubanud rahvahääletust Britannia suhte üle Euroopa Liiduga.
Itaalia peaminister Mario Monti aga ütles, et Põhjamaade poliitilised autoriteedid on põhjustanud oma sõnavõttudega Itaalia laenuintresside tõusu. Monti ja Urpilaineni sõnasõja tagajärgi pidi siluma Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn.
Nimelt pidas Monti kohatuks Urpilaineni avaldust, et Soome ei kavatse eurost kümne küünega kinni hoida ja arvestab euroala võlakriisis kõigi võimalustega.
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi toetas Urpilainenit, et Eestigi kannatusel on piir: me ei maksa teiste võlgu, vaid kingime laenu kaudu aega muuta end maksuvõimeliseks. Nagu Soome pole Eesti lubanud tagastamatut abi.
Otsuseni eraldada selle kuu lõpuks Hispaania pankade abistamiseks 30 miljardit eurot jõudsid euroala riigid alles pärast üheksa tundi väldanud läbirääkimisi.